Jahiseadus sai riigikogus napi heakskiidu

Karin Kangro
Karin Kangro, reporter
:

Riigikogu võttis täna napi häälteenamusega vastu palju eriarvamusi tekitanud uue jahiseaduse, mis hakkab kehtima 1. juunil.

Seaduse poolt hääletas 45 võimuliitu kuuluvat riigikogu liiget ning selle vastu oli 39 opositsioonilist keskerakondlast ja sotsiaaldemokraati.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Karel Rüütli avaldas riigikogus arvamust, et senisele asurkonnakesksele jahindusele on uus seadus hukatuslik, sest toob endaga kaasa ulukite üleküttimise.

Tema sõnul peletavad muudatused metsast eemale lihtsa maa- ja metsamehe, kes asendatakse jõuka välismaise rahajõmmiga. «Kindlasti satub ohtu maakogukonnas eksisteerinud enamjaolt meeste, aga viimasel ajal ka üha enam naisi koondav ühistegevus, sest kes julgeb juhtida jahiseltsi või olla selle liige, teadmata, palju sa aasta lõpus pead hakkama füüri välja laskma,» lausus ta, pidades suurimaks ebaõnnestumiseks seaduse ulukikahjustuste hüvitamise peatükki.

Rüütli sõnul võib praegust koalitsiooni õnnitleda, sest lubatud seadus tehti ära ja raha sai õnnelikuks. «Kaotasid aga taas maal elavad inimesed ja kohe kindlasti metsas elavad loomad. Jääb ainult loota, et tulevikus ei pea me menetlema eelnõu, kus vabatahtlikud pritsimehed hakkavad inimestele korvama kahju seoses sellega, et majaomanikul põles ära tema vara ja pritsimehed ei jõudnud õigel ajal kohale,» ütles ta.

Aastaid ette valmistatud seadus käsitleb jahipiirkondade moodustamist ja kasutamist, jahiulukite seiret, küttimismahtu ja -struktuuri, kuid ka jahiulukite tekitatud kahju hüvitamist ning riiklikku järelevalvet ja vastutust.

Keskkonnaministeeriumi teatel lahendab uus seadus olulise probleemi, mis puudutab omandiõigust. Ministeeriumi sõnul on jahindus praegu sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudub õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse. Nimelt valitseb jahinduses siiani olukord, kus eraomandisse kuuluv maa on lülitatud omaniku nõusolekuta sunniviisiliselt Nõukogude Liidu aegadest pärineva jahipiirkonna koosseisu.

Sisuliselt ainus õigus, mis jahipiirkonda kuuluval eraomanikul praegu on, on nii-öelda õigus kanda sajaprotsendiliselt kogu kahju, mida metsloomad tema omandisse kuuluval maal tekitavad. Vana seaduse alusel võib maaomanik küll keelata ka oma maal jahi pidamise, mis toob aga kaasa veelgi suuremad kahjud, sest sel juhul ei küti keegi enam põllukahju tekitavaid metssigu või metsakahju tekitavaid põtru ja metskitsi.

Uue jahiseaduse kandev mõte on keskkonnaministeeriumi teatel maaomanike ja jahimeeste koostöö. Seadusega luuakse alus, et jahiselts ja maaomanik seaksid sisse lepingulised suhted ja lepiksid kokku, millistel tingimustel ja kuidas eraomaniku maal jahti peetakse. Kokkuleppe üks osa peaks olema ka see, kuidas konkreetsel maal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja kompenseeritakse.

Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud.

Selliste kahjude tasumiseks moodustavad jahiseltsid või jahimeeste selts reservfondi, mille kaudu on jahimeestel endil võimalik reguleerida oma liikmetelt maksete kogumist ja eelkõige lepingutega katmata aladel erakorraliselt tekkivate kahjude tasumist. Reservfondist tehtavatest erakorralistest kahjudega seotud väljamaksetest on võimalik taotleda kord aastas kuni 30 protsendi ulatuses toetust keskkonnainvesteeringute keskusest. Toetuse laeks on eelneval aastal jahimeeste makstud aastatasu suurus.

Uue jahiseaduse alusel lepitakse edaspidi mõlema huvitatud osapoole ja riigi osalusel kokku seegi, kui palju loomi kütitakse. Maakondades luuakse selleks maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajatest koosnevad jahindusnõukogud, mille kaudu toimub nii küttimismahtude kokkuleppimine kui ka näiteks jahipiirkondade piiride muutmine.

Jahipiirkonnad säilivad ning nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse 10 aastaks. Samas tekib tulevikus võimalus jahiselts välja vahetada, kui seda nõuab vähemalt 51 protsendi kinnistute omanikest ja vähemalt sama suur osa jahipiirkonna pindala omanikest.

Selline lahendus annab keskkonnaministeeriumi hinnangul maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa, kes nende maal jahti peab, ning tagab ka selle, et väikemaaomanike huvid on kaitstud ja otsuseid ei saa teha vaid paari suurmaaomaniku soovidest lähtuvalt. Samuti ei pikendata edaspidi kasutusõiguse luba automaatselt, vaid selleks peab olema jahindusnõukogu heakskiit.

Et veenduda jahimeeste oskuses relvaga ümber käia, säilib uue seaduse kohaselt laskekatse nõue. See kehtib ka välismaalastele, kui nad ei ole samalaadset katset sooritanud välisriigis. Ka võib tulevikus väikeulukite küttimiseks kasutada vibu, mis eeldab nii jahimehe eksami kui laskekatse sooritamist.

Eestis on ligikaudu neli miljonit hektarit jahimaad, sellest umbes neljandik on riigimaa ja ülejäänu jaguneb paarisaja tuhande eraomaniku vahel. Jahipiirkondi on Eestis 330 ja jahimehi 15 620.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadjahiseadusRiigikogu
Samal teemal
Sisuturundus
Eesti Laul 2016 I poolfinaal
Gallup

Kuidas jäid rahule Eesti Laulu esimese poolfinaaliga?

Küsitluses on osalenud 3339 inimest
EESTI LAUL
JUURIKAS
Gallup

Kas tähistad sõbrapäeva?

Küsitluses on osalenud 3509 inimest
Alaealiste alkopidu
Eesti Laul
Päevakava
Just nüüd00:01
14VeebrEesti balleti grand old lady Mai Murdmaa dokumentaalfilmis «Ballettmeister»>
Homme15:00
15VeebrPostimees teeb otseülekande energiapoliitika konverentsilt>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
TehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Eesti laulKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Susan Lilleväli

36

Susan Lilleväli

laulja

Allar Kaasik, 67

tšellist, muusikaprodutsent ja -õppejõud

Olavi Pihlamägi, 67

raadioajakirjanik

Jüri Ojaver, 61

skulptor

Tõnu Laigu, 60

arhitekt

Anu Samarüütel-Long, 50

moekunstnik

Karmel Eikner, 45

ajakirjanik

Marko Aleksejev, 37

kergejõustiklane

Andrei Jämsa, 34

sõudja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja elve galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisemate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE