Mullu kevadel alguse saanud päästekomandode tegevuse ümberkorraldamine suurendas ligi 120 000 võrra nende elanike arvu, kellel on nüüd võimalus saada kvaliteetset elupäästeteenust, selgus päästeameti analüüsist.
Päästeala reform suurendas elupäästeteenuse saajate arvu 120 000 võrra
1. mai 2013, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprilli alguses päästeametit juhtima hakanud Kuno Tammearu sõnul võib reformi tulemit lugeda väga heaks. Tema sõnul oli Eestis olukord, kus oli küll üle riigi 81 komandot, kuid neist nii mõnigi ei olnud võimeline osutama inimestele sellist teenust, nagu elanikud soovisid saada. «Paljud väikesed komandod pakkusid elupääste vallas vaid näilist teenust, mis tingis vajaduse ümberkorraldusteks. Päästjate arv ju tegelikult reformi käigus ei muutunud, vaid pigem tõusis. Nad lihtsalt paigutati ümber teistesse komandodesse arvestusega, et kus on inimesed, kus on riskid ja probleemid,» ütles Tammearu usutluses BNSile.
Kui komandos oli varem valves üks-kaks inimest, siis tähendas see Tammearu sõnul seda, et koosseis oli liialt väike, et pakkuda kvaliteetset elupäästeteenust. «Lihtsalt selgitades – kui kaheliikmeline päästemeeskond jõudis põleva maja juurde, siis võisid nad küll selle seinale vett lasta, kuid hoonesse inimest päästma minna nad ei tohtinud. Suitsusukeldumiseks on vaja vähemalt kolmeliikmelist meeskonda, ka liiklusõnnetusele reageerimisel on vaja piisava arvukusega meeskonda,» selgitas Tammearu.
Tema sõnul tõstis päästeamet ühelt poolt inimesed ümber, teisalt võttis kätte ja hakkas meeskondadesse investeerima ehk soetati hingamisaparaate, termokaameraid ja palju muud varustust, samuti viidi läbi täiendkoolitusi. «Meie eesmärk on käesoleva aasta lõpuks tagada olukord, kus üle Eesti paiknevad 66 riiklikku komandot, kus on igal ajal valves vähemalt kolmeliikmeline meeskond. Praegu on selliseid komandosid juba 64-65, komandosid kokku aga 72. Olgu öeldud, et varasemast 81 komandost oli reaalne elupäästevõimekus napilt pooltel, seega on efektiivset teenust pakkuvate komandode arv vaatamata päästeüksuste vähendamisele ligi paarikümne võrra tõusnud,» rääkis Tammearu.
Tema sõnul näitas spetsiaalne arvutus, et tänu läbiviidud reformile suudavad päästjad kvaliteetset elupäästeteenust pakkuda varasemaga võrreldes enam kui 120 000 inimesele rohkem. «See on suur arv. Ning kui komandosid sulgema hakates oli kuulda arvamusi, et päästjate sündmuskohale jõudmise kiirus võib väheneda, siis reaalne tulem on see, et see on hoopis paranenud,» lisas Tammearu.
Tema sõnul on päästeamet jõudnud peaaegu olukorrani, kus varasema 26 komando asemel on 50 sellist üksust, kus on valves vähemalt neljaliikmeline meeskond, ning käesoleva aasta lõpuks tahab amet suurendada selliste komandode arvu 53ni.
«Kuid päästeamet pole vaid tuletõrjujad komandodes. Päästeametis on viis tegevusvaldkonda: ennetustöö, riiklik tuleohutusjärelevalve, kriisireguleerimine, päästetööd ja demineerimine ning iga ametniku panus õnnetuste vähendamisse on äärmiselt oluline. Komandod reageerivad siis, kui on midagi juhtunud, ja see on samuti äärmiselt oluline, kuid paljud ametnikud teevad igapäevaselt rasket tööd selle nimel, et õnnetusi ei juhtuks,» ütles Tammearu.
Tema sõnul on varasemalt mõnelt poolt kõlanud väiteid, et on «tõelised» päästjad ehk siis tuletõrjujad ja siis vastandina kontoriinimesed, kes teevad «mõttetut tööd». «Selline mõtteviis on ülimalt vale, sest tänu nii ennetustöötajate, järelevalve korraldajate ja teiste tegevusele pääsevad eluga paljud inimesed. Minu eesmärk ongi saada päästeameti sees lahti erinevatel töölõikudel töötavate inimeste vastandamisest, sest iga ametniku roll ohutuse tagamisel on tähtis ja kui peaks selguma, et see nii ei ole, siis ta lihtsalt enam ei tööta päästeametis,» lisas Tammearu.