Ansip: varjupaigataotluste puhul ei ole tegu poliitiliste otsustega

Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele, et rahvusvahelise tava kohaselt ei kommenteeri riigid viisa- või varjupaigataotlusi puudutavaid otsuseid. «Konkreetne üksikjuhtum jääb ka minu poolt kommentaarita,» lausus ta.

Tema sõnul vaadatakse kõik taotlused läbi ükshaaval ning otsus langetatakse pärast põhjalikku analüüsi. «Nii saab see olema ka tulevikus. Varjupaigataotlused ei ole käsitletavad poliitiliste otsustena, tegemist on humanitaarse aktiga,» ütles ta.

Ansipi sõnul leiab selline akt aset siis, kui taotlust menetlevad institutsioonid peavad taotluse rahuldamist vajalikuks. «Tavapraktika on selline, et kui ka ühel avaldust menetleval institutsioonil on vastuväiteid, taolisi viisa- või asüülitaotlusi üldjuhul ei rahuldata. See on üleüldine asüülipoliitika Eesti vabariigis, aga samasugune on see ka igal pool mujal,» märkis peaminister.

Meie abi Afganistanile on olnud väga suur ja seda ei tasuks kellelgi ära unustada.

Ansip juhtis valitsuse pressikonverentsil tähelepanu, et Eesti kaitseväelased ja tsiviilesindajad Afganistanis on teinud «väga konservatiivsel hinnangul» koostööd umbes 60 tõlgiga. Lisaks on tema sõnul koostööd tehtud sadade afgaani politseinike ja sadade Afganistani rahvusarmee võitlejatega ning saadud kasulikku informatsiooni sadadelt kohalikelt elanikelt.

«Kogu seda koostööd on loomulikult tehtud selle nimel, et suurendada Afganistani elanike julgeolekut. Eesti on väga olulisel määral abistanud Afganistani inimesi,» lausus ta.

Ansip märkis ka, et eri missioonidel on teeninud kokku ligi 2000 Eesti kaitseväelast ning üheksa noort kaitseväelast on pidanud Afganistanis jätma oma elu. «Meie abi Afganistanile on olnud väga suur ja seda ei tasuks kellelgi ära unustada,» ütles ta.

Tema sõnul on julgeolekuolukord Afganistanis praeguseks sedavõrd hea, et ISAFi võitlejad saavad suuremas osas 2014. aasta lõpuks Afganistanist lahkuda ja anda julgeolekukontrolli üle Afganistani rahvuslikele jõududele. Ta märkis, et kolm korda riigis käinuna näeb ta ka ise positiivseid arenguid.

«Liikumine näiteks Kabuli tänavatel oli 2006. aastal hoopis komplitseeritum kui praegusel ajal, linnapilt on muutunud, inimesed tunnevad ennast vabamalt, lapsed saavad koolis käia, saavad normaalset haridust. Nihked on olnud positiivsed,» rääkis Ansip ja lisas, et kindlasti on selles oma roll nii Afganistanis teeninud kaitseväelastel, aga ka Eesti antud arenguabil.

Seejuures kinnitas ta, et arenguabi jääb kestma ka pärast seda, kui Eesti kaitseväelased Afganistanist lahkuvad.