Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/05/29/185599t1hfb71.jpg)
Politsei mootorratturite koolitaja Toomas Urva oskab üles lugeda terve rea põhjusi, miks mootorrattaõnnetused kurvalt lõpevad.
«Tsiklisõiduks tuleb tööd teha terve kehaga ja seda on mõttetu loota, et pärast pikka talvepuhkust tunnetus kohe paigas on,» teab Urva, kirjutab Õhtuleht.
Lisaks soovitab ta üle proovida pidurdusmaad: kiirendada erinevate kiirusteni ja siis katsuda ühe ja sama objekti juures pidurdada, et näha, kui palju maad seismajäämiseks kulub.
«Üks oluline viga, mis ohuolukorras tehakse, on see, et pidurid lüüakse plokki ja lohisetakse tardunult takistuse poole,» ütleb Urva. Alati tasuks kaaluda ümberpõiget, pidurite vabastamist ja juhtimise jätkamist.
Kuigi kiirustest rääkimine nii mõnelgi motohullul harja punaseks ajab, tuletab Urva meelde ka kiiruse otsese seose sellega, miks autojuhid tsiklimehi märgata ei tarvitse. «Väga tihti tuleb avarii põhjust otsida tsikli spidomeetrilt,» ütleb ta ja soovitab adrenaliinitulva taltsutamiseks kambakesi paariks tunniks ringrada rentida.