President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna mitme parlamendisaadiku ja jahimeeste seltsi vastuseisust hoolimata välja aprilli lõpus vastu võetud uue jahiseaduse, kuid märkis, et kuigi põhiseadusvastaseid sätteid seaduses ei tuvastatud, tuleb muudatuste mõjusid senisest paremini selgitada.
Presidendi kantselei teatel töötasid kantselei ametnikud seaduse väljakuulutamise otsustamiseks ette nähtud aja jooksul põhjalikult läbi vastuolusid tekitava jahiseaduse ja selle menetlemisega seotud materjalid ning kogusid ka lisateavet. «Selle töö tulemusena vaieldamatult põhiseadusvastaseid sätteid seaduses ei tuvastatud. Küll aga selgus info kogumise käigus, et jahimeeste seas on tuntav ebakindlus ja ebaselgus paljudes olulistes küsimustes, mis seonduvad uue seaduse rakendamisega,» märkis kantselei.
Seepärast peab president oluliseks, et uue seaduse mõjude kohta antaks nii jahimeestele kui maaomanikele ja looduskaitsjatele võimalikult kiiresti, aga kindlasti enne seaduse jõustumist 1. juunil üheselt mõistetavaid selgitusi. Samuti tuleb riigipea hinnangul jälgida seaduse rakendumist ja vajadusel teha parandusi.
«Kui seadusel on varjatud põhiseadusevastaseid mõjusid, siis need selguvad õiguskantsleri järelevalve ja kohtumenetluste tulemusel. Seaduse sätete senine analüüs ei ole taolistele vastuoludele viidanud,» teatas presidendi kantselei.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus avaldas seaduse välja kuulutamise üle heameelt. «Uue, omandiõigusi paremini kaitsva jahiseaduse vastu võtmine on oluline ja suur reform.»
Pentus-Rosimannus ütles, et nõustub täielikult presidendiga, et nagu iga suure reformi puhul, tuleb uue, tervikliku jahiseaduse puhul jahimeeste hulgas levitatava ebakindluse mahavõtmiseks muudatusi selgitada ja sellele paneb keskkonnaministeerium seaduse väljakuulutamise järel rõhku.
«Enne uue seaduse jõustmist toimub spetsiaalselt uue jahiseaduse nüansside selgitamiseks mõeldud ürituste sari, kus kõik asjast huvitatud saavad ka detailsetele küsimustele vastused,» märkis minister.
Pentus-Rosimannus ütles, et kindlasti on oluline ka see, Eesti Jahimeeste Selts, kes ise on olnud seaduse väljatöötamise juures ning sellega põhjalikult kursis, pööraks põhitähelepanu eksitavate ja ebaselgust süvendavate müütide ja kuulujuttude mahavõtmisele ning täpse ja kohase, jahimehi korrektselt informeeriva teabe edastamisele.
«Kasutan võimalust, et veelkord üle korrata - uus jahiseadus annab selged alused maaomaniku ja jahimehe omavaheliseks kokkuleppeks. Uue jahiseadusega on kindlalt tagatud ka see, et loomade küttimine ei saa minna üle piiri ja riikliku ulukiseire andmetega tuleb küttimismahu otsustamisel arvestada,» ütles minister.
Jahimehed protestivad
Seaduse välja kuulutamata jätmiseks pöördusid presidendi poole kuus opositsiooni kuuluvat riigikogu saadikut ning ka Eesti Jahimeeste Selts, kes leidsid, et uus regulatsioon ei ole põhiseadusega kooskõlas.
Sotsiaaldemokraadid Kalev Kotkas, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Rein Randver ja Tiit Tammsaar ning demokraatide ühendusse kuuluv Lembit Kaljuvee märkisid esmaspäeval presidendile saadetud 16-leheküljelises kirjas, et uue seadusega loobutakse seni kehtinud jahinduse korralduse põhimõtetest ning minnakse üle kontseptuaalselt uuele süsteemile, milles riik distantseerib end suurel määral jahinduse korraldamisest ning järelevalve teostamisest, andes näiteks ulukite küttimismahtude ja -struktuuri üle otsustamise maaomanikele ja jahimeestele.
Ka pannakse jahipiirkonna kasutaja varaliselt vastutama uluksõraliste poolt maaomanikele tekitatud kahjude eest ning seda sõltumata tema süüst, märkisid nad ning avaldasid arvamust, et teatud osas on seadus põhiseadusega vastuolus ja tuleks jätta välja kuulutamata.
Jahimeeste selts pidas samuti kõige rohkem muret tekitavaks ulukikahjude hüvitamise regulatsiooni, kuhu on seltsi hinnangul sisse kirjutatud vastuolu, mis seab tõsiselt ohtu Eesti ulukiressursi. Lisaks sellele ei ole seadus tervikuna jahimeeste sõnul tasakaalus ning riigi rolli jahinduse korraldamise ja järelevalve osas on ohtlikult vähendatud.
Seaduse kaitseks võttis eile sõna Eesti Erametsaliit, pidades jahiseaduse jõustumist 1. juunist oluliseks, sest see viib maaomanike ja jahimeeste suhted lepingulistele alustele ning loob seega eeldused aastaid kestnud vastasseisu lõpetamiseks. Liit märkis, et kuigi valuliste kompromisside tulemusena sündinud uus seadus arvestab pigem jahimeeste kui maaomanike huve, on see oma põhimõtteliste muudatustega siiski tubli samm edasi õiglasema jahikorralduse suunas.
Liit leidis, et kohaliku kogukonna kaasanud jahiseltsidel ei suurene jahipidamise kulud ning samuti pole ohtu, et uue jahiseaduse valguses langeksid sõraliste populatsioonid sellisele tasemele, kus saaks rääkida rahvusliku rikkuse hävitamisest.
Riigikogu võttis aastaid ette valmistatud ja palju eriarvamusi tekitanud uue jahiseaduse napi häälteenamusega vastu 25. aprillil. Seaduse poolt hääletas 45 võimuliidu saadikut ning selle vastu oli 39 opositsiooni kuuluvat riigikogu liiget.