Omavalitsuste viimaste aastate majandusandmetest on näha, et suurem elanike arv võimaldab ka odavamat juhtimist, ehkki sääst ei pruugi tingimata realiseeruda. Suurim omavalitsus – Tallinna linn – on tabelis paremuselt 36. ja Narva linn alles 157. kohal. Kõige säästlikumalt juhitud omavalitsus on Ülenurme vald Tartumaal.
Kui jagada Eesti omavalitsused elanike arvu järgi kolme rühma, siis väiksemates, alla 3000 elanikuga valdades, oli aastail 2008-2012 juhtimiskulude osakaal omatuludest (sissetulekud miinus toetused) keskmiselt 24 protsenti, 3000-5000 elanikuga omavalitsustes 20 protsenti ning üle 5000 elanikuga valdades ja linnades keskmiselt 16 protsenti.
Seejuures on selgelt näha, et väga väikese elanike arvuga valdu on eriti raske odavalt juhtida. Kõrgete juhtimiskuludega paistavad tabelis silma nii 53 elanikuga Piirissaare, 55 elanikuga Ruhnu, 320 elanikuga Alajõe kui 487 elanikuga Kihnu vald (rahvaarv siin rahvaloenduse andmete põhjal). Näiteid sellest, kus mõnesaja elanikuga omavalitsust õnnestuks hallata suhteliselt napi kuluga, tegelikult tuua ei olegi.
Tabeli paremas otsas, kus juhtimiskulud koormavad maksumaksjat suhteliselt vähem, asuvad Eesti mõistes suurteks liigituvad omavalitsused. Parima tulemusega Ülenurme vallas Tartumaal on rahvaloenduse järgi 7751 elanikku, järgmistel kohtadel Tartu vallas 6991, Harjumaal Rae vallas 15 721 elanikku ning ka edasi on pilt suhteliselt sarnane.
Suurlinn Tallinn ei ole oma juhtimiskuludega küll kõige odavamate seas, kuid paremuselt 36. koht näitab, et mastaabiefekt ei kao ka suhteliselt suure ja kuluka haldusaparaadi puhul ära. Tallinna juhtimiskulud on viimase viie aasta jooksul kõikunud 50-60 miljoni euro ümber aastas, olles näiteks 2012. aastal 54 861 000 eurot. See oli umbes üks kolmandik kõigi Eesti omavalitsuste juhtimiskuludest.
Kõige säästlikum Eesti omavalitsus on aga juhtimiskulude võrdluses Ülenurme vald Tartumaal. Viie aasta jooksul on Ülenurme juhtimiskulud moodustanud vaid 7 protsenti omatuludest. Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev tõdeb, et valla juhtimiskulusid aitab madalal hoida haldusaparaadi viimine miinimumini, samal ajal kui elanike arv on pidevalt kasvanud.
«Me oleme Tartu linna magala või magamistuba, aga ma ei pea seda mõistet negatiivseks – magamistuba on ju kodus üks hea tuba,» sõnab Aleksejev. Valla elanikeks on end rahvastikuregistrisse kandnud umbes 6300 inimest, ning kuna rahvaloendusel saadud number (kus inimestelt küsiti tegelikku, mitte registreeritud elukohta) oli 7751, on ruumi ka ametlikku elanike arvu veel märgatavalt kasvatada.
«Oleme üritanud olla konservatiivsed ja kokkuhoidlikud,» märkis Aleksejev. Vallal on 14 ametnikku, neist sotsiaaltöötaja poole kohaga.