Taksojuht manas mai keskpaigas Pärnu politsei silme ette loo, kuidas ta langes kahe röövli ohvriks ja veetis viis päeva keldris vangis.
Lõbureisi varjata üritanud taksojuht luuletas politseile seiklusrohke loo enda röövimisest
28. mai 2013, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15. mail Pärnus politsei poole pöördunud mees selgitas, et osutas Tallinnas taksoteenust, kui tema sõidukisse sisenesid kaks meest. Üks nendest olevat teda kõva esemega pähe löönud ja ta oli teadvuse kaotanud. Täielikult teadvusele tuli ta enda väitel Pärnumaal Häädemeeste vallas ühes talumaja keldris, kus ta viibis viis päeva. Keldrist pääsenuna läks ta lähedal asuvasse tanklasse, kust ta politseile juhtunust teada andis.
Vangistusest sai Riia lõbureis
Politsei reageeris sündmusele täie tõsidusega, kuid kontrollimisel selgus, et mehe jutt siiski vett ei pea.
«Mees viibis tegelikult viis päeva lõbureisil Riias. Lähedaste jaoks alibi saamiseks peitis ta ise oma sõiduki Häädemeestele ja pöördus politsei poole ning väitis, et teda on röövitud,» ütles Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson.
Mees viibis tegelikult viis päeva lõbureisil Riias.
Nii pöördus esialgu tõsise kuriteona tundunud sündmus avaldaja enda vastu ja temast sai hoopis kahtlustatav kriminaalasjas, mis käsitleb valeütluste ja valevande andmist. Mees tunnistas oma süüd ning Pärnu maakohus mõistis kokkuleppe menetluses tingimisi kolme kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse kolmeaastase katseajaga.
Politsei: hädavale politseile pole süütu tegevus
Sempelson toonitab, et politsei suhtub toime pandud kuritegudesse täie tõsidusega ning selle kuritarvitamine saab alati karistatud. Samuti märgib kriminaalbüroo juht sedagi, et kuigi näiliselt võib valetunnituse või -ütluste andmine olla süütu, siis lihtsalt lõbu pärast kriminaalselt karistatuks saada võib nii mõnelegi inimesele tulevikus kas või tööotsinguil takistuseks olla.
Karistusseadustiku vastav paragrahv näeb ette kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.