/nginx/o/2008/11/06/90542t1h6e2c.jpg)
Kevadise suurvee ajal Saaremaal Leisi ja Orissaare valla piiril mööda Võlupe jõge Järveküla järve kudema ujuvad kalad ei pääse vee alanedes aastaid tagasi tehtud astangut pidi enam tagasi ja surevad nälga või langevad püügi ohvriks.
Saaremaal taastatud koelmust on saanud kalade surmalõks
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
29. mai 2009, 07:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel mai algul oli järves kõvasti kala, siis teisipäeval kummipaadiga järvel käinud pensionärist harrastuskalur Arvo Kuum leidis eest vaid kaks surnud haugi – ühe kolmekilose ja teise kahekilose, kirjutas Meie Maa.
«Hirmus pilt, mis seal on. Tõenäoliselt surid kalad nälga. Vaevalt, et keegi järves elektripüüki teeb, sest sinna on nii raske ligi pääseda,» rääkis sugulase traktoril järve äärde sõitnud Arvo. Mehed käivad järve lõksu jäänud kala püüdmas ahingute, mõrdade ja spinningutega.
«Kui järves oleks elu ja kudemist, peaksid järglased ka näha olema, aga ei ole. Elu korral tiirleksid seal kajakad, aga ühtegi kajakat ei ole,» ütles Arvo, kelle laual oli järvest püütud haug aastakümneid põhitoiduks.
Ta pakkus järvele kahte lahendust – kas panna järv kinni, et kalad sinna enam mööda Võlupe jõge ei pääseks või teha nii, et nad järvest ikkagi tagasi saaksid. «Aga et nad jäetakse nagu Buchenwaldi vangid surema, ei ole ju inimlik,» lausus Arvo.
Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas 2002. aastal 200 000 krooni Väinamere kunagise kalakoelmu, Järveküla järvistu osaliseks taastamiseks. Järve taastamine oli mõeldud eelkõige haugi, säina, särje, ahvena ja jõeforelli jaoks. Särje roll on olla haugi söödaks.