/nginx/o/2013/05/31/1796410t1h771f.jpg)
Õiguskantsleri büroo laste õiguste osakonnajuhataja Andres Aru räägib, et vastutus lasteaiakohtade tagamise eest lasub omavalitsustel. Samas toob ta välja, et riigil on võimalus valla- ja linnavalitsusi lasteaiakohtade rajamisel sihtotstarbeliselt toetada.
Kas omavalitsusi, kes ei suuda tagada lasteaiakohti – on neid võimalik ka kuidagi vastutusele võtta?
Selles mõttes nad ikkagi vastutavad, et seaduse järgi on omavalitsusel kohustus tagada igale lapsele, kes on vähemalt pooleteise aastane ja kelle vanemad seda soovivad, lasteaiakoht. Need omavalitsused, kes oma territooriumil elavatele lastele kohta tagada ei suuda, rikuvad seadust.
Viitate koolieelse lasteasutuse seaduse §-le 10, lõige üks?
Jah, tegelikult on selles küsimuses pöördutud õiguskantsleri poole päris palju. Aga, ega õiguskantsler saa valla- või linnavalitsust sundida neid lasteaiakohti looma. Meie saame tuvastada õigusvastase olukorra ja teha soovituse. Seetõttu oleme soovitanud vanematel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Sellepärast, et erinevalt õiguskantsleri menetlusest on kohtuotsus omavalitsusele täitmiseks kohustuslik. Ja selliseid juhtumeid on olnud, kus kohtud on vanemate taotlused rahuldanud. Nad on kohustanud omavalitsust tagama lapsevanemale lasteaiakoha või hüvitama vanemale täiendavad kulud. Viimast siis juhul, kui omavalitsus pole suutnud oma kohustust täita.
Paljudel lapsevanematel pole ju võimalust kohtusse pöörduda. Eelkõige pean silmas vähemkindlustatud lapsevanemaid. Mida üldse selle probleemi suhtes laiemalt ette võiks võtta?
Selles suhtes on teil õigus, et probleem on tõsine. Kui vanem ei saa last lapsehoidu või lasteaeda panna, siis on pere majanduslik olukord suure löögi all. Ühe vanema sissetulek kaob ju seetõttu ära. Ta on sunnitud olema lapsega ise kodus või leidma alternatiivseid lahendusi. Loomulikult ei pöördu ükski lapsevanem hea meelega kohtusse. Ehkki halduskohtus saab kohaliku omavalitsusega edukalt vaielda ka advokaadi abita ja riigilõiv ei ole ülemõistuse suur, ei soovita tülikat asjaajamist ega taheta kohaliku võimuga tülli minna. Selge on see, et kohtu poole pöördumine pole mingisugune süsteemsete probleemide lahendus. See on ainuvõimalik praktiline lahendus vaid üksikjuhtumitele. Siin peavad omavalitsused ja riik koostööd tegema. Seaduse järgi on see küll omavalitsuse kohustus, aga mulle tundub, et see on nõnda oluline küsimus, et siin võiks riik kohalikele omavalitsustele appi tulla. Küsimus pole ju vaid ühes omavalitsuses. Minu arvates on see laiemalt kohalike eelarvete planeerimise küsimus. Vajalike lasteaiakohtade arvu on võimalik sündivuse näitajate järgi ette näha ja planeerida – lapsed ei saa pooleteise aastaseks üleöö. Lapse sünni järgselt on andmed omavalitsustel olemas. Selge on see, et ühe eelarve aasta jooksul pole võimalik kümmet lasteaeda juurde ehitada. Aga see olukord on tekkinud seetõttu, et õigel ajal on jäänud otsused tegemata.
«Seetõttu oleme soovitanud vanematel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole,» ütles Aru.
Mainisite ennist riigiosa. Kuidas saaks riik omavalitsusi aidata?
Riigil iseenesest on võimalus, aga mitte kohustus toetada omavalitsusi täiendavate lasteaiakohtade loomises. Ehk siis – eraldada raha sihtotstarbeliselt. Eks see sõltub muidugi ka riigi võimalustest.
Sihtotstarbeliselt raha eraldamine… Kas sellega saab tõepoolest tagada, et omavalitsused reaalselt raha ka sinna paigutavad. Omavalitsustel n-ö mänguruumi pole?
See raha, mis on antud seadusega ettenähtud ülesande täitmiseks, ei saa muuks otstarbeks kasutada. Raha puhul, millel silti küljes ei ole, on omavalitsusel kaalutlusruumi.
Kuidas aga vältida seda, et mõni omavalitsus ei suunaks raha vaid endale soodsatesse valimispiirkondadesse? Kas raha saab suunata täpsustatult vastavalt vajadusele?
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõige 1 ülamärkega üks ütleb, et riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohalike omavalitsuste üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja õpetajate palgavahenditeks. Seda tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt raha valla- või linnaeelarvest. Riigi toetuse saamise tingimused ja kord on eraldi Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud. Siin on tõesti päris detailne regulatsioon, kuidas selle raha kasutamine käib.
Seega, on olemas selged reeglid?
On olemas selged reeglid, kuidas riigi toetust saab kasutada. Samas ei saa riik siiski omavalitsusele ette kirjutada, millisesse piirkonda ja kui palju täpselt tuleks lasteaiakohti juurde luua. See on omavalitsuse planeerida ja otsustada.