Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar teatas oma nõuniku vahendusel Postimehele, et kõigi küsimustega tema majanduslike huvide deklaratsiooni asjus tuleb pöörduda advokaadibüroo Lextal poole.
Savisaar suunas küsimused deklaratsiooni kohta advokaadibüroole
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
12. juuli 2013, 15:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loomulikult oleme huvitatud selgitustest Edgar Savisaare majanduslike huvide deklaratsiooni teemadel. Saatsime Teie küsimused edasi advokaadibüroole Lextal, kes on selle teema asjatundjad ja võivad Teile anda ammendavaid vastuseid. Kui Teil ka edaspidi tekib täiendavaid küsimusi, siis palume pöörduda Lextali poole, kuna neil on meie volitused,» teatas Savisaare nõunik Moonika Batrakova vastuseks küsimustele linnapea deklaratsiooni kohta.
Batrakova märkis, et kõik majanduslike huvide dokumentatsioonid käivadki läbi advokaadibüroo, kes kontrollivad asjade korrektsust, seetõttu kommenteerib teemat Lextal.
Ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni andmete väljavõtte kohaselt loobusid Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele laenu andnud eraisikud raha tagasi nõudmisest, mille tulemusel sai Savisaar 205 505 euro suuruse kingituse.
Deklaratsiooni andmete kohaselt anti Savisaarele laenu 31 955 eurot ja 173 550 eurot, kuna võlausaldajad loobusid nõudeõigusest tuli linnapeal nimetatud summad deklareerida tuluna.
Varadest omab Keskerakonna esimees Edgar Savisaar talu Lääne-Virumaal Vihula vallas ja garaaži Tallinnas.
Lisaks kuulub Savisaarele osaühingu Fixor Holding üks osak koguväärtusega 2557 eurot.
Ühtegi sõidukit Savisaarele deklaratsiooni kohaselt ei kuulu, lisaks palgale on deklaratsioonis ära märgitud veel autoritasud.
Savisaare ametipalk oli mullu 3286 eurot kuus.
Savisaar ise on 2010. aastal öelnud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi detsembris. Võla tasumiseks võttis ta enda sõnul laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.
173 551 euro suurune võlgnevus püsis Savisaarel ka mullu kevadel esitatud majanduslike huvide deklaratsioonis, lisaks oli tal siis teinegi, 33 848 euro suurune eraisikult võetud laen. Selle laenu taga on Kofkin, kes kinnitas mullu septembris, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud ka nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega.
Põhja ringkonnaprokuratuuri saatis 2011. aasta algul Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotluse, et saada Savisaare ning tema laenuga seotud inimeste ja firmade kohta andmeid. Asjas on algatatud kriminaalmenetlus rahapesu tunnustel.
Prokuratuuri pressinõunik Arno Põder ütles reedel Postimehele, et pooleli olevat menetlust prokuratuur kommenteerida ei saa. Ta lisas, et asjas ei ole Savisaarele jätkuvalt esitatud ei kahtlustust ega süüdistust.