/nginx/o/2013/05/04/1731096t1h3e9b.jpg)
Raplamaad läbiv Rail Balticu kiirrongi trassi variant 7G lõikaks kohalike poliitikute hinnangul Eestimaa, sealhulgas Raplamaa, Kehtna valla ja ka mitu Kehtna valla küla pooleks.
Raplamaad läbiv Rail Baltic lõikaks Eestimaa pooleks
/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
15. juuli 2013, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Baltic Raplasse kiirrongi peatust ei too, kohalikud aga soovivad, et mööda uut raudteed hakkaks sõitma ka kohalik rong, mis peatuks Raplas ja võib-olla ka näiteks Järvakandis, kirjutab Raplamaa Sõnumid.
Samuti tahavad kohalikud poliitikud ja Rapla maavalitsus, et Raplasse rajataks depoo, kus hooldatakse nii kiirronge kui ka raudteed. See elavdaks kohalikku majandust ja looks töökohti. Samas pole praegu teada, kuhu see depoo tehakse.
Kõige rohkem teeb Kehtna valla külade elanikele aga muret barjääriefekt, mis kiirrongitrassi rajamisega kaasneks. Kohalikud külavanemad kirjeldavad Rail Balticu trassi sõnadega Hiina müür, et iseloomustada selle mõju. Otseselt võtab raudtee enda alla 50 meetri laiuse riba, mis piiratakse mõlemalt poolt kõrge võrkaiaga, et ükski inimene ega loom raudteele ei pääseks. Lisandub 150 meetrit lagedat turva-ala mõlemal pool, kokku võtab seega raudtee enda alla 350 meetri laiuse ala.
Pääs teisele poole raudteed võib jääda 10 kilomeetri kaugusele. Ühtegi samatasandilist ülesõitu kiirrongiteel olla ei tohi.
Kui Rail Balticu rajamiseks peaks valitama variantide hulgast trass 7G, mõjutab see Valtu-Nurme, Hertu, Metsaääre, Kaerepere, Saksa, Käbiküla, Lellapere-Nurme, Ohekatku, Kärpla ja Kumma küla.
Rail Balticu projekt peab olema täiesti valmis 2015. aasta lõpuks.