Kui puudub jõustunud kohtulahend, et kedagi on karistatud kelmuse eest, siis võib tema petturiks kutsumine tähendada info avalikustajale kohtuteed.
Kelmiks tunnistamine võtab aega
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
16. juuli 2013, 00:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetifoorumites ja Facebookis levitatavad pildid väidetavatest petturitest ja varastest võivad hoopis info levitajale endale karistuse kaasa tuua, sest isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on keelatud teiste inimeste andmete omavoliline avalikustamine.
«Võimaliku petturi andmete avalikustamine on samamoodi keelatud nagu ükskõik kelle teise andmete omavoliline avalikustamine,» lausus veebikonstaabel Maarja Punak.
Samuti on pettuses süüdistataval õigus oma au ja väärikuse kaitseks kohtusse pöörduda, eriti kui juhtumi uurimisel selgub, et ta tegelikult süüdi ei olnudki.
«Petturid avalikuks»
«Pettuse toimepanijat saab karistada politsei, kui on olemas kelmuse või pettuse koosseis. Tarbijad saavad ka esitada maksekäsu kiirmenetluse kohtusse,» rääkis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna spetsialist Epp Joala.
Näiteks Facebooki suurim, pea 2000 liiget koondav grupp «Petturid avalikuks» on tegutsenud eelmise aasta juunist. Grupi kirjelduses seisab, et lehele võib postitada infot kõigist petturitest ja kelmidest koos nende pildiga, samuti infot ebaausate ettevõtjate kohta.
Samas leidub üleskutse: «Kui kardate juriidilisi probleeme, siis looge selleks võlts FB (Facebooki – toim) konto ja tehke postitus sellega.»
Kui süütu inimese kohta on internetikeskkonnas laimu levitatud, lahendatakse internetikeskkonnas arusaamatused enamjaolt isekeskis: esmalt pöördutakse internetiportaali administraatori või laimaja poole isiklikult, et halvustava sisuga postitus eemaldataks. Kui see ei aita, on võimalik näiteks Facebookis teha raport solvava ja sobimatu postituse kohta.