Mereakadeemia päästab TTÜ kolledžina jätkamine

Kertu Kula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aasta sügisest mereakadeemia tõenäoliselt Kopli õppehoones enam ei jätka.
2014. aasta sügisest mereakadeemia tõenäoliselt Kopli õppehoones enam ei jätka. Foto: Mihkel Maripuu

Kõnelused Eesti Mereakadeemia ühendamise asjus Tallinna Tehnikaülikooliga käivad juba aastaid, tõenäoliselt ühinetakse 2014. aasta sügisel.
 

Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul on Eesti Mereakadeemia (EMERA) viimased aastad virelenud. Kõige suurem probleem ei ole rahapuudus, vaid pigem see, et ei leita inimesi, kes jääksid ametisse, ning seetõttu on valdkonna arendamine olnud killustunud. Hea ei ole ka see, et mereakadeemial on viimase kuue aasta jooksul olnud neli rektorit.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul on merendus tõsine valdkond ning koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja TTÜ esindajatega kohtudes leiti, et ühinemine TTÜga oleks praeguses olukorras ainuvõimalik lahendus.

Laidmets ütles, et kõrghariduse andmiseks on vaja ressursse ning mereakadeemia eraldi üksusena jätkamine on tulevikus väga keeruline. Mereakadeemias on palju tehnilisi erialasid, milleks on Tallinna Tehnikaülikoolil pädevus olemas.

Ta lisas, et TTÜ pole EMERA ühinemisettepanekut sugugi otsekohe vastu võtnud, vaid tegi eelnevalt väga põhjaliku analüüsi.

Eesti Mereakadeemia rektor Heiki Lindpere oli algul ühendamise vastu, sest mereakadeemia on midagi omanäolist, mida tunnustab ka Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO). «Kui ministeerium meile raha eraldab, kui meist saab TTÜ kolledž, siis mul ei jää mitte midagi muud üle kui ühinemisega nõustuda,» lisas ta.

«Kõik oleneb tingimustest, sest kui kõik meie materiaalsed probleemid lahendatakse ja me saame õppejõudude palgad normaalsele tasemele tõsta, siis miks mitte aktsepteerida ühinemist,» lausus ta.

Magistrikraadiga mere­akadeemia lektor saab Lindpere sõnul kuus palka 580 eurot. «Trammijuht, kes meid Koplisse toob, saab ka rohkem. Alarahastamine on olnud siin juba pikemat aega probleem,» kinnitas ta.

Lindperet rahustab ka see, et kui EMERA muutub TTÜ kolledžiks, siis jääb neil küllaltki suur iseseisvus. «Rektor Andres Keevallik kinnitas meile seda ja mul ei ole põhjust tema sõnades kahelda,» ütles ta. Lindpere lisas, et kõige tähtsam on see, et TTÜ ei võta mere­akadeemiat lihtsalt vastu, vaid nõuab riigilt ka merehariduse andmiseks vajalikku raha.

«Läbirääkimised käivad haridus- ja teadusministeeriumi ja TTÜ vahel. Meie ei ole läbirääkijad, meie oleme vajaliku informatsiooni andjad selle kohta, kuidas ja mis meil toimub,» tõdes ta.

Lindpere sõnul peaks ühinemine toimuma 2014. aastal ning eeloleval õppeaastal midagi veel ei muutu. «Kui 2014. aastal TTÜ kolledžina jätkame, siis esimene aasta on optimeerimise ja saneerimise aasta, mille jooksul selgub, keda meil enam vaja ei lähe ja kes asendatakse mõne noorema ja kõrgema teaduskraadiga inimesega. Samuti toimub palkade korrigeerimine TTÜ tasemele.»

Tallinna Tehnikaülikooli finantsdirektori Ardo Kamratovi sõnul on TTÜ praegu ühinemisele oma nõusoleku andnud juhul, kui riik täidab tingimused, millest on läbirääkimiste juures juttu olnud.
Kamratov ütles, et ühinemise tingimusi on palju, kuid kõige tähtsamaks peab TTÜ seda, et riik tagaks mere­akadeemia materiaalse baasi ning kompenseeriks haldamise ja töötasude normaliseerumise kulud. Oluline on ka see, et üliõpilastele oleks tagatud ka ühiselamukohad, sest nende puudus on Tallinnas väga suur probleem.

Ühinemisest TTÜ Kamratovi arvates eriti ei võida. «Üldine tendents on Euroopas, et rakenduskõrgkoolid võiksid olla ülikoolide juures, näiteks Tartu Ülikooli juurde kuulub Viljandi kultuuriakadeemia,» märkis ta.

Kamratovi sõnul oleks jäänud ka võimalus ettepanekule eitavalt vastata, kuid suure tõenäosusega poleks mereakadeemia olnud suuteline tulevikus iseseisvana jätkama.

Kutsehariduse andmiseks tuleb luua eraldi merekool

Eesti Mereakadeemias antakse peale rakenduskõrghariduse ka kutseõpet ning Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) ühinemisel tuleb luua uuesti merekool, mis on praegu EMERAs eraldi üksus.

Mereakadeemias ei ole pärast TTÜga liitumist seadusega lubatud anda kutseõpet ja seega peab riik looma uuesti merekooli, tulgu see siis Tallinna või Eesti merekool, sõnas Eesti Mereakadeemia rektor Heiki Lindpere.

Lindpere peab tõenäoliseks, et kutsekooli õpilased hakkavad tulevikus kasutama mereakadeemia praeguseid ruume Koplis ning õpetama hakkavad ka EMERA praegused õppejõud.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko sõnul ei saa kutseõpe mereakadeemiasse alles jääda ning seega luuakse 2014. aastal merekool, mis pakub ainult kutseõpet.

«Kuna baas on merekoolil ja mereakadeemial ühine, siis oleks muidugi lihtsam, kui kõik oleks ühes koolis, aga seadusest tulenevalt seda ei saa ning seega peab uue kooli asutama,» sõnas Tiko. Kutseõpet üldse ära kaotada pole kaalutud, sest Eesti on mereriik ja peab selleks jääma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles