NATO hävitajate madallennud hirmutavad maapiirkondades elanikke, kaitseväe sõnul jätkuvad lennud veel kaks päeva.
Külaelanikud hädas hävitajatega: «NATO hävitaja pidi mul maja korstna minema viima.»
31. juuli 2013, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«NATO hävitajad on lolliks läinud - pidid mul täna Kõrvekülas maja korstna minema viima madallennul,» kurdab Postimehe lugeja. Sarnaseid kaebusi on tulnud toimetusse veel mitmeid. «Istutasin väljas lilli ja siis nad tulid...natukene kõrgemal kui lasteaia katus,» ütles Pärnu kandis elav lugeja. «Orissaare ja Koguva kohal on samamoodi puulatvade kõrguselt lennanud. Selline tunne, et kohe sööstab vastu maad. Hirmutav, kui aus olla.»
Õhuväe teavitusspetsialist hr Alar Laats ütles Postimehele, et oma kodumaalt pikemat aega eemal olevatel lahingpilootidel on vajalik võimalusel harjutada ka lennuvõtteid, mille üheks osaks on oskus lennata madalalt ja kiirelt (kuid maismaa kohal alla helikiiruse), et säilitada oma sõjaväe piloodi kvalifikatsioon.
«Kõikidel lennuväge omavatel NATO liikmesmaadel on eraldatud õhuruumi osad erinevate õppuste ja harjutuste läbiviimiseks. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma riikide õhuruumis erilised piirkonnad madallendude sooritamiseks,» selgitas ta.
Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad väiksematest asulatest või üksikutest taludest, kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid kindlasti vältida.
Õhuvägi palub vabandust, kui lennukite ootamatu ilmumine on kedagi ehmatanud ja tegutseb selle nimel, et koostöös liitlastega vähendada lende asustatud punktide vahetus läheduses.
Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliikluse teenistuse ASiga.