/nginx/o/2009/06/15/194179t1hbef1.jpg)
Läti ja Leedu käituvad, nagu oleks Venemaa peaminister Vladimir Putin igati kõlblik kandidaat Nobeli rahupreemia saamiseks, sest nende kaitsekulud on ühed madalamad Euroopas. Üksnes Eesti kulutab enam-vähem sama palju, kui asukoht nõuab, kirjutab Vahur Koorits.
Balti riikide kaitsekulutustest rääkides tuleb esiteks meelde tuletada kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa paari aasta tagust märkust, et Venemaa oht meie iseseisvusele pole kuhugi kadunud.
Pädev riigikaitse eeldab raha ning siin paistab Eesti silma lõunanaabritest palju suuremate kulutustega. Tänavu on viimaste andmete kohaselt Eesti kaitse-eelarve pärast viimast kärbet 4,05 miljardit krooni.
Läti kaitse-eelarve on 4,98 miljardit, ent Seim arutab parasjagu eelarvekärpeid, mis hammustavad sellest kuni kolmandiku. Leedu kulutab riigikaitsele tänavu 4,59 miljardit krooni.
Pidev eelarve kärpimine tähendab aga, et Läti ja Leedu jäävad järjest kaugemale NATOs eesmärgiks seatud kaitsekulutuste tasemest ehk kahest protsendist SKTst. Leedu kulutab sellest vaid poole ning ka Läti kärbib oma eelarvet nii jõuliselt, et varsti kulutavad ka nemad SKTst vaid poole riigikaitsele.
Ainult vähesed NATO riigid kulutavad riigikaitsele kaks protsenti SKTst, enamikul jääbki kulutuste tase 1–1,5 protsendi vahele.
Eesti kaasab haritumaid
Lätlased ja leedulased käituvad NATO mõistes nagu muidusööjad, kes tarbivad julgeolekut, sellesse üsna vähe panustades. Balti riikide haavatavat asukohta arvestades on niisugune käitumine täiesti arusaamatu.
Eestit eristab lõunanaabritest peale suuremate kaitsekulutuste ka see, et meie riigikaitse on üles ehitatud ajateenistuse abil reservarmee loomisele, sellal kui lätlased ja leedulased loodavad puhtakujulise palgaarmee peale. Eesti kaitsesüsteem on üles ehitatud paljuski Soome eeskujul, kuigi oleme Soome tasemest veel väga kaugel.
Soomes läbivad viiest mehest neli pärast keskkooli ajateenistuse ja arvatakse seejärel reservi, et sõja puhkedes nad sõjaväkke värvata. Põhjanaabrite reservarmee suurus on 350 000 meest ehk neile kõigile on ladudes olemas relvad, saapad, toit ja muu sõdimiseks vajalik.
See võimaldab sõja puhkedes soomlastel vähemalt kümnekordistada oma sõjalist võimsust võrreldes rahuaja armeega, mistõttu reservkolonelleitnant Leo Kunnase sõnul tõenäoliselt Venemaa praegusest sõjaväest ei piisaks Soome ründamiseks, vaid Venemaa peaks hakkama reservist mehi sõjaväkke juurde võtma.
Suured personalikulud
Läti on üle läinud ja Leedu üle minemas täisprofessionaalsele kaitseväele, mis mingit märkimisväärset reservi sõja puhkemisel ei võimalda, seepärast tuleb hakkama saada mõlemas riigis kõigest mõne tuhande sõjaväelasega.
Kuna kõik kolm riiki kuuluvad NATOsse, siis loodavadki lätlased ja leedulased, et organisatsiooni kollektiivkaitse välistab olukorra, kus nad üldse peaksid oma riigi territooriumi kaitsma. NATO kaitset eeldavad nad samas ajal, mil nad kulutavad riigikaitseks tunduvalt vähem, kui NATO soovitab.
Kunnas lausus, et Eestis tehti kümmekonna aasta eest kaks olulist sammu, mida lõunanaabrid järele ei teinud.
Esiteks hakati Eestis võtma ajateenistusse ka üliõpilasi, mis tähendas, et ka haritumad mehed haarati riigi kaitsmisse. Teiseks alustati vabatahtlike reservohvitseride kursusega, mis on praeguseks sadadele arvamusliidritele, tippametnikele ja ärimeestele andnud lisaks reservohvitseri auastmele ka teadmisi riigikaitsest.
Mõlemad sammud tõstsid Eestis kaitseväe mainet, Lätis ja Leedus midagi niisugust aga ei toimunud.
Hästi korraldatud ajateenistus omakorda seob kaitseväge ühiskonnaga, see aitab ka kriisiajal kaitsekulutuste liigset kärpimist vältida, lausus Kunnas.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas nõustus Kunnasega selles osas, et ajateenistus tekitab enamikus riikides kaitseväe ja ühiskonna suuremat sidusust. Mis puudutab aga Lätit ja Leedut, siis tuleb tema sõnul arvestada ka sealse sisepoliitilise populismi mõju, mis kahjuks mõjutab ka meid.
«Läti sõjaline võimekus on tublisti väiksem kui olla võiks, see ei tule kindlasti Eesti riiklikule julgeolekule kasuks,» lausus Kaas.
Kaitsekulutuste puhul tuleb lisaks kulutuse suurusele vaadata ka seda, kuidas see jaguneb. Eesti kulutab relvade ja varustuse ostmiseks tänavu peaaegu sama palju raha kui personalikuludele, Lätis ja Leedus võtavad personalikulud aga ülekaaluka osa eelarvest ning relvade ja varustuse jaoks jääb üsna pisku.
See tähendab, et lõunanaabrid kulutavad palju raha, ent nii nagu rattas jooksev orav ei saa oma vaeva eest tegelikult mitte midagi, nii saavad ka lätlased ja leedulased oma kaitsekulutuste eest üsna vähe tegelikku sõjalist võimekust.
Personalikulude kasvu põhjuseks on just üleminek palgaarmeele. Ajateenistus on kaitseväele suurepärane värbamisväli elukutseliste sõdurite leidmiseks.
Kui ajateenijate asemel tahetakse võtta rohkem elukutselisi sõdureid, siis oli ajateenistusest loobunud Euroopa riikides täiesti tavaline, et tahtjaid oli vähe ja seetõttu tuli inimeste leidmiseks tõsta jõudsalt palku, mis suurendas personalikulusid. Sellisesse olukorda on sattunud ka lõunanaabrid.
Leedut päästab PRT
Leedul on ootamatu probleem, et ajateenistusest loobumise otsus on tehtud, ent raha elukutseliste sõdurite palkamiseks pole, nagu rääkis hiljuti Tallinnas käinud Leedu kaitseminister Rasa Juknevičienė.
Siinjuures tuleb nimetada, et Leedut päästab liitlaste silmis paljuski see, et neil on Afganistanis Ghori provintsis oma PRT ehk provintsitaastusmeeskond.
PRT juhtimine tähendab, et leedulased kamandavad üht sõjaväebaasi, kus on ligikaudu 150 nende sõdurit ja nende alluvuses veel 50 sõjaväelase ringis horvaatidest ameeriklasteni. Töö sisu on vastutamine, et provintsi saaks üles ehitada ning Taliban seda liigselt ei takistaks.
Eesti kaitseväelased kipuvad leedulastesse ja nende ettevõtmisse suhtuma pigem negatiivselt, ent samas saavad leedulased selle eest liitlastelt kõvasti kiita. PRT pole ka liiga kallis, vaid maksab sel aastal 197,5 miljonit krooni, mis läheb suuresti baasi ülalpidamiseks ja seal teenivatele sõduritele palkade maksmiseks.
Mida arvavad sellest kõigest meie liitlased? Kaitseminister Jaak Aaviksoo lausus, et kaitsekulude madala taseme pärast on muret tuntud küll, kuid
NATO ja Euroopa Liit pole organisatsioonid, mis säärastes küsimustes liikmetele tugevat survet hakkaks avaldama.
Kaitsekulud kolmes riigis
Eesti, Läti ja Leedu elavad järsu majanduslanguse tingimustes, kus iga mõne nädala tagant muudetakse majandusprognoose ning vähemalt üks riik kolmest tegeleb pidevalt ka eelarve kärpimisega, mistõttu info vananeb kiiresti. Postimehe trükkimineku ajaks oli kolme riigi kaitseministeeriumitel välja pakkuda järgmised numbrid.
Eesti Läti Leedu
• Kaitsekulutused (mld kr) 4,050 4,982* 4,585
• Protsent SKTst 1,75 1,5* 1,01
• Kärbe sel aastal 20,9% 23,4%* 13%
• Personalikulude osakaal 31,5% 37%** 55%**
• Relvastus ja hanked 26% 8%** 22%**
*Läti kaitse-eelarve läheb veel kuni 30% ulatuses kärpimisele. Vastavalt sellele langeb ka osakaal SKTst ja suureneb selle aasta kärpe protsent
**2007. aasta andmed
Allikad: Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeerium, Euroopa kaitseagentuur