Vaher: Venemaa agressiivne salakuulamine sai hoobi

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ken-Marti Vaher
Ken-Marti Vaher Foto: Toomas Huik / Postimees

Siseminister Ken-Marti Vaher tõdes tänast riigireetur Vladimir Veitmani vahistamise uudist kommenteerides, et Venemaa luuretegevuse surve Eesti suunal on pidev ja agressiivne, sest Eestis on väärtuslikku infot, Eesti julgeolekuasutused on aga tugevad sellega võitlemiseks.

«Me jätkame nende juhtumite paljastamist avatult ja Eesti moodi  – reeturid peetakse kinni, avalikustatakse, antakse kohtu alla ja karistatakse. Praegu on aeg lasta prokuratuuril ja teistel kriminaalasutustel viia uurimine võimalikult kiire lõpuni ning tuvastada kahju ulatus,» märkis Vaher.

«Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse ning geopoliitiline asukoht panevad meid olukorda, kus vaenulike eriteenistuste huvi Eesti suhtes on pidev ja järjest kasvav. See on fakt, mis leidis taaskinnitust kaitsepolitsei endisele töötajale Vladimir Veitmanile esitatud kahtlustusega,» märkis Vaher oma avalduses.

«Kaitsepolitsei on tabanud viimase viie aasta jooksul neli riigireeturit. Riigireeturi tabamine on riigi jaoks alati väga keerukas juhtum, kuna tegemist on professionaalse ning hoolikalt ettevalmistatud ja konspireeritud tegevusega. Reeturi tabamine on võit tabajatele ja raske hoop neile, kelle heaks reetur tegutses.

Vene Föderatsiooni luuretegevuse surve Eesti suunal on pidev ja agressiivne, kuna Eestis on väärtuslikku infot, mille suhtes on Venemaal suur huvi. Eesti julgeolekuasutused on tänaseks piisavalt tugevad, et salakuulamisega võidelda, neid operatsioone paljastada ja riigireetureid vastutusele võtta. Kaitsepolitsei pole ilmaasjata aastaid rääkinud Venemaa eriteenistuste luuretegevuse ja värbamiskatsete sagenemisest Eesti kodanike suhtes.

Vaheri sõnul on viimaste aastatega Eesti riik tõstnud võimekust võõrriikide luuretegevuse tõkestamisel, seda eelkõige koostöös rahvusvaheliste partneritega. Samuti karmistas riigikogu 2009. aastal karistusi riigivastaste kuritegude eest. «Seeläbi on meil täna võimalik paremini kaitsta meie rahvuslikku julgeolekut, Eesti iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles