Kirjad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene keel gümnaasiumisse

Äsja oli raadios jällegi aeg-ajalt korduvat arutelu, millal siis lõpuks ometi viia Eestimaa vene gümnaasiumid üle eesti õppekeelele. Ma ei mõista, mida see täpsemalt peaks tähendama. Vahetunnis, riidehoius, sööklas, isetegevuses, väänkaelte ja laiskade utsitamisel jms kõlbab vene keel. Niipea, kui õpetaja klassile tere öelnud, õpikud-vihikud avatud, olgu edasi kõik eesti keeles. Aga kui gümnasist läheb sõbra või sõbranna poole järeleaitamist saama, siis külalisena räägib vene keelt, õpetamisel-koosõppimisel eesti keelt? Vene keele, kirjanduse, ajaloo kui õppeaine puhul kõik eesti keeles?

Kipub kummaliselt välja kukkuma. Mulle küll näib, et asjast ei tule tegelikkuses mitte midagi mõistlikku välja. Kas millalgi keelame vene keele kasutamise Eestis üldse?

Elu Eestimaal on vene gümnaasiumi eesti keelde väänamise esmaettepanekust saadik tublisti edasi läinud. Mulle näib ja loodan, et nii eestikeelse rahva kui nende poliitiliste esiplaanikute tase on tõusnud. Niisiis, minu meelest oleks praegu täitsa kena aeg lõpetada see tegelikult perspektiivitu heietamine venekeelse gümnaasiumihariduse eestikeelseks lõhkumise ümber.

Arusaadavalt peab vene gümnaasium viima eesti keele oskuse päris kõrgele. Saavutagem see ilma naeruväärsete sundabinõudeta.

Korralik vene keele oskus on meie maal pikka aega olnud väärt asi igat sorti asjaajamistes. Ja seda mitte üksnes eestlastele, vaid kõigile eestimaalastele, valitsev baltisaksa kõrgkiht kõigepealt. Seejuures, nii tollal kui praegugi, on oluline venekeelse kirjasõna ja teaduste tippintellektuaalidega suhtlemise panus hariduse ja maailmapildi värskena hoidmisesse. Eestikeelseks tehtud vene gümnaasiumid oleks kaotus ka eesti kultuurile.

Tegelikult tunnetame kõik väga hästi, et eesti keele pikaks ajaks ellujäämise võib anda üksnes rohkem lapsi eestikeelsete vanematega perekondadesse. Muud meetmed, mida meil üsnagi agarasti ette võetakse, on küllap teinud head eesti keele tervisele, kuid keele ellujäämist ei taga.

Karl Rebane, akadeemik, TÜ emeriitprofessor

Haldusreformist

(«Parts soovib valdade arvu neli korda kärpida», PM 17.12)

• Kogu Eesti on oma mõõtudelt ja rahvaarvult üks paras omavalitsus. Pakutud pooliku reformi puhul ei kahane kuidagi praegune «feodaalne» killustatus. Tugevamad vallad hakkavad praegustest veel jäigemalt kooli- ja bussitolle (ą la Tallinn) kehtestama.

• Minu ettepanek on järgmine. Võtta kooliharidus 100% riigi majandada ja korraldada. Vähendada samm-sammult riiklikke eraldisi valdadele.

Hiljem võiks ka üksikisiku tulumaksu osa, mis valdadele läheb, vähemaks võtta. Pankrotti läinud valdades aga likvideerida omavalitsus ja niipalju kui neid on veel vaja juhtida, teeks seda mingi siseministeeriumi ametnik.

• Kui me räägime demokraatiast, siis las vallad ikka ise otsustavad, kas minna naabriga kokku või ei. Europrojekte võib kokku kirjutada ka praegu mitme vallaga koos.

• Normaalne oleks tegelikult 15 kuni 20 omavalitsust, nende hulgas üks linn. Enamik meie maakondi on parasjagu nii suured, et neid valdadeks transformeerida.

• Jälle on tagasi jõutud matemaatiliste teheteni, haldusreformi põhimõte peaks olema rohkem läbimõeldud, kui järjekordselt välja pakkuda number, mis kõige rohkem sobib antud konteksti. Kui panna kokku kaks-kolm vaest omavalitsust, siis ei pruugi nende haldussuutlikkus sellest veel tõusta ning europrojektide taotlemiseks puuduvad neil endiselt nii teadmised (know-how) kui ka omafinantseering. Samuti ei taha heal järjel olev vald endale vaest kosilast, keda hiljem ülal pidada. Probleemid kokkupanemisest on näha kas või Ida- ja Lääne-Saksamaa ühendamisest ja selle tagasilöökidest. Kuni haldusreform jääb vaid numbrite tasandile, seni ei saa seda tõsiselt võtta. Omavalitsusjuhid on seda juba ju tõdenud, et pakutud miljon ei kata neid kulusid, mida ühinemine endaga kaasa toob.

• Valdade liitmine tekitab juurde suure hulga ääremaid, mis jäävad arengult maha. Suures vallas liigub raha ainult keskustesse. Valdade liitmine tähendab maaelu mandumist.

• Tähtis pole valdade arv, vaid tulemus. Tuleb võtta maaelanikud Malle ja Kalle ja vaadata, millises vallas neil parem elada oleks, et majandus edeneks ja pere kasvaks. Ja kuidas nende elu võimalikult hästi edeneks ning nende tegevusest tulu tõuseks. Praegune jutt lähtub ülalt alla, pole põhjendatud ega määratle reformi läbiviimise kava. Maksta võib ka, kui just peab, aga kellele ja mille eest?

• Kuidas teevad kaks vaest rikkama ning kaks haldussuutmatut haldussuutliku, sellest ei saa aru. Kui kokkuhoid on paari ametniku koondamises, siis Eestis pole kohalike omavalitsuste ametnike palgakulud nii suured.

Kommentaarid Postimees Online'ist

Isikuandmed ja õigus

16. detsembril ilmunud artiklis «Kolm parteid tahavad tungida valija koju» saame lugeda, et parteid tahavad saada õiguse kasutada rahvastikuregistris olevaid isikuandmeid. Koguni põhiseaduskomisjon olevat vastava seadusmuudatuse heaks kiitnud.

2001. aastal jõustus «Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni ratifitseerimise seadus», mille artikkel 5 ütleb, et isikuandmeid tuleb esiteks koguda täpselt määratletud eesmärkidel ning teiseks kasutada vastavalt nendele eesmärkidele.

Isikuandmete kaitse seadus § 4 sätestab isikuandmed ja § 6, et andmeid võib kasutada seaduspäraselt andmekogu eesmärkidest lähtuvalt.

Sama seadus ütleb, et registris olevaid isikuandmeid võib kasutada muudel eesmärkidel üksnes andmesubjekti nõusolekul ja neid ei tohi muudel eesmärkidel kasutada 30 aastat pärast andmesubjekti surma.

Huvitav, mis ajast on rahvastikuregistri ülesandeks parteide varustamine isikuandmetega ja kui seadus näeb ette andmesubjektilt loa küsimist, siis miks peaks andmesubjekt tegema oma andmete kaitseks avalduse?

Lembit Raag

Häiriv tõlge

Kolmapäeval, 17. detsembril näitas ETV nagu ikka kell 16.35 tüdrukute sarifilmi «Lizzie McGuire». Seekord aga pandi tõlkega täiesti mööda.

Kui inglise keeles kõlas fraas «left on detention», mis tähendab eesti keeles ainult üht - pärast tunde jäetud (karistuseks), siis ETV tõlkis seda kui «arestikambrisse» saatmist. Kõik järgnevad tõlked jätkasid sama stiili, kogu selle osa tegevus keerles «arestis olemise» ümber. See on ju ikkagi lastele mõeldud sari, kuidas saab siis nii valesti tõlkida?!

Annely S, väga pahane lapsevanem

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles