Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arhiiv

Insener-mehaaniku diplomiga Aavo Üts ravib inimesi kätega

Kätega raviva Aavo Ütsi mobiiltelefon heliseb nõudlikult. Vastuvõtuaega tahab Euroopa viievõistluse eksmeister Imre Tiidemann. Pärast vestlust temaga ütleb Üts, et tulema peaks ka maailmajao talvine kettaheitemeister Gerd Kanter.

Kui Üts jõuab Postimehele antava usutlusega lõpusirgele, kõlab uksele mehine koputus, viiv hiljem kiikab tuppa Tiidemann. Üts jätab reporteri viievõistlejaga vestlema ja läheb turgutama käeluumurrust taastuvat naist.

Oma neljandale olümpiale pürgiv Tiidemann võitleb Ütsi abiga puusaliigese moondumise vastu. «Aavo ravi on raske seletada,» nentis 33-aastane sportlane. «Seda on võimalik tunnetada. Ja ma tunnen, et läheb paremaks.»

Teeb arstidega koostööd

Tiidemann on Ütsi seanssidel käinud eelmisest aastast saadik. «Tahan olümpiale minna tervena. Kasutan teisigi abimehi - minuga tegelevad veel Arno Joala, Ants Kass, saan ka nõelravi. Tuleb võtta kõik, mis võtta annab.»

52-aastane Üts selgitab, et igal inimesel tekib vigastusest põletikukolle. «Seal tuleb tekitada kunstlikult palavik, seeläbi toimub ravi,» lausus Üts, kes avastas endas tavainimesele müstilisena tunduvad võimed kuus aastat tagasi.

Taas kõlab uksele tugev koputus ja loetud sekundite möödudes kõrgub lävel Eesti kettaheitelootus Gerd Kanter, keda piinab kopsuklamüüdia. «Mitmed hingamisteede haigused ei taha tavarohtude mõjul taanduda,» tõdes Üts.

Erinevalt paljudest imeravijatest ei kuuluta Eesti Põllumajandusakadeemia insener-mehaaniku diplomiga Üts end maailmatargaks. Ta peab oluliseks koostööd arstidega, tähtsad otsused teeb kahasse doktor Gunnar Männikuga.

«Analüüsime Gunnariga, mida ja kuidas teha,» sõnas Üts. Mees tunnistab, et pärast võimete - käte kaudu tuleva ravienergia, mis alguses kippus teda ennast sööma - ilmnemist on ta inimese anatoomia peensusteni selgeks õppinud.

Endise ujujana otsustas Üts kõigepealt abistada tänaseid ujujaid. «Spordikeskkond on mulle tuttav,» ütles meistersportlase kandidaadi järgu täitnu. «Ujujatel oli varem sageli probleeme põskkoobastega, nüüd enam pole.»

Samas ütleb Üts, et aidata ei saa juhul, kui inimene ei juhindu tema soovitustest. «Kui sportlane hakkab liiga vara pingutama, võib ta minu töö nullida. Näiteks ujuja peab arvestama, et minu seansi järel ei tohi päev või kaks vette minna.»

Ütsi hinnangul peavad tippsportlasel lisaks treenerile meeskonnas olema arst, massöör ja alternatiivravi tegija. «Asjadele tuleb läheneda kompleksselt, igal lülil on ahelas kindel roll,» põhjendas ta oma seisukohta.

Noorteklassi vigastused

Veendunud on Üts selleski, et sportlaste traumade juured peituvad noorteklassis. «Treenerid tahavad kiiresti head tulemust, vigastusi ei ravita lõpuni. Tippspordis löövad vanad hädad suurte koormuste tõttu uuesti välja.»

Paar aastat tagasi soovitas doktor Männik vigastuste kadalippu sattunud Eesti jalgpallikoondise ja Inglismaa klubi Sunderlandi väravavahil Mart Poomil hakata Ütsi kliendiks. Praegu on Ütsi vastuvõtutoa seinal Poomi autogrammiga pilt.

Postimehe andmetel on Üts Poomi Inglismaalgi ravimas käinud. Tagasihoidliku inimesena ei kiitle Üts, et üksnes tema on suutnud väravavahti aidata. Mainib, et mitmed Poomi lähedased on hakanud vastuvõtul käima.

Elu esimest pikka intervjuud andes mõistab Üts hiilgavalt, et teda võivad hakata otsima üha uued ja uued abivajajad. Eelkõige tahab ta truuks jääda senistele klientidele, kes on tema panusega väga rahule jäänud.

«Aeg paneb raamid. Töötan neli tundi päevas, rohkem ei saa, vastasel juhul võin eksida. Töö peab olema kvaliteetne ja tulemuslik. Kvaliteeti on muidugi raske hinnata, aga tulemuse hindamisel on sportlane hea peegel.»

Kuigi Üts ei ole end laialt reklaaminud, on tema tuntus juba ammu ületanud Eesti piirid. Eestlaselt on abi saanud näiteks venelasest kõrgushüppe olümpiavõitja Sergei Klju-gin ja tema kaasmaalannast ametiõde Anna Tshitsherova.

Päästis inimese koomast

«Minu juures on käinud väga kuulsaid inimesi, tullakse lennukiga Tallinna,» kergitas Üts pisut saladuskatet. «Samas eksisteerib kokkulepe, et nimesid ei avalikusta. Usaldust tuleb hoida. Kui lekitan infot, võib see nendeni jõuda.»

Üts abistab ka Estonia balletitantsijaid, ent tema suurimad kordaminekud on seotud üldsusele vähetuntud inimestega. «Üks poiss oli 25 päeva koomas, tegin kolm seanssi ja päästsin ta elu. Tal oli vasak pool halvatud, nüüd juba kõnnib.»

Ja ikkagi vaevab küsimus, kuidas saab inimene olla nii võimekas. «Need võimed tulevad kaasa geneetilise koodiga ja löövad välja 45-50 eluaasta vahel. Varem põletati selliseid inimesi tuleriidal, Inglismaal raiuti neil pea maha,» ütles Üts.

Tähiseid imeravija eluteelt

• Aavo Üts on 52-aastane, ravitsejavõimed avastas kuus aastat tagasi

• Ujujana täitis meistersportlase kandidaadi normi

• Õppis Eesti Põllumajandusakadeemias insener-mehaanikuks, töötas majandis

• Tema vend Rein Üts on üheksakordne Eesti ujumismeister ja teine vend Jaak Üts viiekordne Eesti aerutamismeister

---------------------------------------------------

Kuidas kommenteerite koostööd Aavo Ütsiga?

Eha Rünne
kettaheitja

Mõned ei usu tema võimetesse, kuid mina usun, sest olen abi saanud. Eelmisel aastal jäi mul selg väga haigeks. Käisin arsti juures, kiropraktik väänas mind, tegin eriharjutusi, määrisin selga salviga, miski ei aidanud. Eesti meistrivõistlustel suutsin läbi häda võistelda, ent enne Euroopa karikavõistlusi ei saanud enam korralikult käiagi. Siis läksin Aavo vastuvõtule ja ta aitas mind.

Tiit Reiter
treener

Tunamullu sattusin haiglasse. Arstid arvasid, et tasakaalunärv on viga saanud. Kolleeg Ain Kaasik soovitas minna Aavo juurde. Ta katsus käega ja ütles, et peas on kaks põletikukollet - kunagi põdesin meningiiti. Aavo tegi paar seanssi ja enesetunne paranes. Viimasel seansil tundsin, et kui ta käe kukla kohale pani, tõusid juuksekarvad püsti. Teine juhus oli 2002. aastal Keila ujulas, kui koperdasin ja kukkusin käpuli. Põrutus oli tugev, kell läks katki. Aavo istus tribüünil ja tegi kohe ühe seansi. Nagu kuum hoog käis üle, isegi paistetust ei tekkinud.

Imre Tiidemann
viievõistleja

Aavo võimetest kuulsin endiselt ujujalt ja praeguselt treenerilt Bruno Nopponenilt. Tal oli olnud probleeme, mille ületamisel sai Aavolt abi. Kui mul avastati puusaliigese kulumine, otsustasin samuti pöörduda tema poole. Aavo ravi on raske seletada. Seda on võimalik tunnetada. Ja ma tunnen, et läheb paremaks.

Argo Golberg
sprinter

Möödunud aasta Euroopa meistrivõistluste järel pidin minema jalaoperatsioonile. Valu oli mind häirinud ligi poolteist kuud. Helistasin Aavole ja ta aitas. Kolme seansiga oli valu läinud - ju oli mingi põletik, mille ta ära võttis.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
koolitulistamise järel
Sponsoreeritud artiklid
laulusaade
õrritav idanaaber
reporter.ee videod
PALESTIINA TUNNUSTAMINE
viljandi tragöödia järel
arvamusplats
Gamefriik
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Lehte Hainsalu (Sööt)

76

Lehte Hainsalu (Sööt)

kirjanik

Iivo Nei, 83

maletaja

Mart Helme, 65

diplomaat ja poliitik

Maara Vint, 59

graafik

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,794 EUR
GBP
1,27 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 30.10.2014
Postimehe google+ leht