Kirjad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vägivald kaitsetute kallal

Aastal 2003 plaanib valitsus võtta tuhandetelt eestlastelt kodud, vabastades sundüürnikega sõlmitud üürilepingud üüri piirmäära nõudest.

Meelis Atonen väidab, et üüri piirmäärade vabakslaskmine on hädavajalik tagamaks omanikele majade haldamiseks vajalikku tulu. Ministri sõnul on üüride tõstmine kooskõlastatud kõigi võimukoalitsiooni kuuluvate erakondade vahel ja ei tekita erimeelsusi. Kummaline, et vanemapalka propageeriva erakonna juhtpoliitik ei kohku tagasi tuhandetelt leibkondadelt kodu võtmise ees.

Kui minister arvab, et sundüürnikud on vaid elatanud inimesed, kellest parempopulistliku hoolimatusega võib mitte välja teha, siis on see lapsik eksimus - sundüürnike probleemid mõjutavad nende laste ja lastelaste kaudu suurt hulka pereloome eas olevaid inimesi.

Kui praegune kolmikliit tahaks olla aus rahva vastu, siis tuleks avalikult tunnistada, et üüri piirmäärade vabastamisel on vaid üks eesmärk - puhastada sundüürnikest omandireformi käigus tagastatud majad, et paisata need siis takistusteta kinnisvaraturule. Eesti parempopulistlikku valitsust ei huvita kümnete tuhandete inimeste saatus.

Praegune valitsus on otsustanud sundüürnike probleemi lahendada omal moel - üüride vabakslaskmise abil sundida inimesi endale kinnisvaraturult uusi eluasemeid otsima, need aga, kes selleks võimelised pole, jääksid kohaliku omavalitsuse hoolele.

Käimasoleva küüditamise vallandab valgele paberile trükitud üüriteade, et alates jaanuarist tuleb ruutmeetri elamispinna eest tasuda 120 krooni.

Niisamuti tühjendab Mustamäel ühiselamuid valitsuse äripartner OÜ Capital Kinnisvara, kelle tegevuse tõkestamiseks minister Atonen midagi ette ei võta.

Kas tõesti kodumaised poliitikud vaatavad vägivalda kaitsetute kallal ükskõikselt pealt?

Helle Kalda, Eesti Üürnike Liidu juhatuse esimees, Mustamäe linnaosa vanem

Intellektuaalide palk

Riigikogulaste töötasu - meie meedia meelisteema - arenduseks tahaksin öelda, et selle suuruse sidumine mõne Eesti palgaga, näiteks võrdsustamine kolmekordse alusega on ju mõistlik. Minu meelest on aga väär võtta aluseks keskmine palk. Selle suurus ja tõus ei ole piisavalt tingitud Riigikogu heast tööst.

Aluseks sobiks võtta pärisintellektuaalide keskmine palk. Pärisintellektuaali (PI) defineeriksin kui vaimutöölist, kelle palgatõusu eest toimus hiljutine streik. Intellekti on muidugi ka võimukoridorides. Vahe on selles, et võimule ja selle lähedale jõutakse peamiselt tänu esilearenenud võimele parajal määral ja võluvalt põhimõttelage olla.

Pole suurt loota, et pärast üleminekut PI-de palgale, hakkaksid riigikogulased osa võtma pikettimisest ja streikidest. Aga kes teab. Küll võib üsnagi veendunud olla, et otsene sissetuleku seos pärisintellektuaalide palgaga puudutab hellalt riigikogulaste meelte sügavamale peidetud paremaid, omakasupüüdmatuid keeli ja teeb neile väga palju kergemaks PI-de heaks otsuseid teha.

Karl Rebane, akadeemik, TÜ emeriitprofessor

Tagaseljaotsuste riik

Ühel suvalisel päeval kaob su kontolt 900 krooni. Sellele on küüned taha saanud kohtutäitur. Helistad ja nõuad aru. Sulle väidetakse, et kaheksa kuud tagasi olla sa saanud parkimistrahvi Tartus. Elasid ja töötasid sel ajal Tallinnas. Trahvi saanud ei ole. Su märkmik näitab, et tol päeval kohtusid sa Tallinnas koostööpartner Ainiga ja sul oli reedene lõuna oma tüdrukuga, mida mäletad selgelt. Aga sa ei saa olematut trahvi kuidagi vaidlustada ega oma raha tagasi saada. Kümme päeva, õigemini juba 292 päeva otsusest on möödas. Mingit võimalust pole, kuna otsus on väidetavalt kantud läbi kuskilt mingitest ametlikest teadaannetest.

Leheveerust, mida sa peaksid iga päev lugema, sest mine tea, kus on jälle midagi määratud. Kaheksa kuu jooksul pole suutnud keegi saata sulle kuskile infot nõude kohta, kuigi avalikke aadresse on sul kaks.

Kohtutäitur ei või võtta su avalikku numbrit infotelefonist, helistada ja öelda, et kuule, ole pai poiss ja anna raha. Siis võid sa teda terroriseerimise pärast kohtusse anda.

Nii ei ole sul õrna aimugi, et kuskil tiksub summa eelmisest kevadest, mille eest ühel hetkel hakatakse su kontot arestima. Kohtutäituri kommentaar, et sul võib õigus olla, aga selline on meie seadus, näitab veel kord suhtumist.

Ühesõnaga, kui kuskil midagi ebaõigelt määratakse ja sa roosat ajalehte iga päev ei viitsi lugeda, siis võib sult suvalise summa sisse kasseerida, eks?

Ja leidub inimesi, kes imestavad, miks kõik riiki petavad. Ma südamest loodan, et sellist jama juhtub edaspidi paljude inimestega. Eriti nendega, kes viitsivad sõdida ja kohtus käia.

Allan Adojaan

Inimlik ettepanek

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummolt tuleb viimasel ajal pidevalt ettepanekuid.

Viimasena ettepanek leida igale lastekodulapsele oma tugipere. See oleks tegelikult üks vajalik ja eelkõige inimlik samm. Iseküsimus, kas selleks Eesti riigil ka raha jätkub. Arvan, et mitte.

Margus Sitska

Radiolinja rikkus tuju

Jõulud 2000. Radiolinjal on käimas kampaania, millega lubatakse liitunuile soodsalt telefone. Üks tuttav võttis nõuks liituda, kuid paraku said kampaania keskel soodsad telefonid lihtsalt otsa. Tänavu detsembri algul ummistas kõikvõimalikke meediakanaleid RLE kampaania nimega «Kõi- ge paremad kingitused», kus lubati nii senistele kui värsketele liitujatele soodsalt telefone.

Kuid näis, et RLE polnud aastaga arenenud. Kui 13. detsembril ehk siis üsna kampaania algul Tartu Eedeni kaubanduskeskuses olevasse firma esindusse läksin soodsat Nokia 3410 ostma, siis laiutati seal juba käsi ning öeldi, et kahju küll, ammu otsas, tulge uuel nädalal. Uuel päeval kosteti, et tuli jah, kuid osteti kohe ära. Ka ülejäänud RLE Tartu esindustes oli vastus üks: ehk kunagi veel tuleb.

Mõtlesin, et ehk RLE Tartu inimesed ei viitsi telefone piisavalt tellida, ning palusin Tallinnas asja uurida.

Reedel, 19. detsembril helistati ja öeldi, et RLEst olla öeldud, et Tallinnas saab soodsat Nokia 3410 osta ainult Järve Selveri esindusest, kuhu olla hommikul saadetud kümme telefoni. Kommentaarid on siin liigsed.

Tulles tagasi kampaania pealkirja juurde, siis Radiolinja kõige parem kingitus oligi mulle rikutud tuju ning raisatud närvi- ja ajakulu.

Sander Silm, Radiolinja klient aastast 1998

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles