Naerge rohkem! Kui vaja, õppige naeratama, see viib sünge meele naeruterapeut on vajadusel toeks.
Naeratus on parim mureravim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem pidavat naerma kuueaastased lapsed. Hiljem naerab inimene üha vähem, sest elukogemus ja mured teevad oma töö. Naeruteraapia aga aitab lapsepõlve stressimaandajat taas kasutama õppida.
Puhja gümnaasiumi inimeseõpetaja Ülle Närska korraldab koolitööst vabal ajal naeruravikursusi ja ta on ainuke koolitatud naeruterapeut Eestis. Oma teadmised on ta saanud Soome naeruteraapia firma Leikkimieli juhataja Vesa Karvineni käe all.
Ülle Närska juhendatud naerukursustel on kõige rohkem käinud lasteaiakasvatajad ja kooliõpetajad. Paljud koolid aga tellivad naerukursuse oma abiturientidele vahetult enne pingelist eksamiperioodi. «Kõige raskem on naerma saada kaitseliitlasi,» möönab Ülle. «Sõjardid on tõsised inimesed.»
Alustuseks tutvumismäng. Tavaliselt tellitakse naeruterapeudilt kursus umbes järgmiste sõnade saatel: «Meie inimesed on nii pinges ja väsinud. Tehke nendega midagi paar tundi!»
Tegelikult on paar tundi Ülle Närska arvates naermise õpetamiseks liiga lühike aeg: «Tahad ju igast asjast natuke rääkida ja siis rabistad kõik kiiresti läbi.»
Kuid isegi paarist tunnist piisab, et inimesed end pärast seda mõnusalt tunneksid ja et neil oleks mõneks ajaks hea olla. «Aga see ei ole veel kõik, mida naeruteraapia abil saaks ära teha,» kinnitab terapeut. «Minu põhieesmärk on, et inimesed saaksid täielikult lõõgastuda, mured unustada ja argirutiinist välja tulla.»
Kuid pikemad, näiteks kahepäevased kursused, ei eelda mitte ainult inimese enda soovi, vaid ka tervet naeruteraapia õpetajate meeskonda. Ülle Närska on esialgu üksiktegija. Ja isegi naeruterapeudi pigistab kahepäevane kursus tühjaks nagu sidruni.
Kõigepealt ootavad naeruteraapiakursusest osavõtjaid tutvumismängud, et esialgsest võõristusest hõlpsamini üle saadaks. Pandilunastamine ja muud emotsionaalsed liikumismängud koos muusikateraapia elementidega ajavad naerma ja peletavad kohmetuse.
Mõtted headele asjadele. Mängude vahepeal jagab naeruterapeut teoreetilist teavet sellest, kuidas naer inimesele bioloogiliselt ja psühholoogiliselt mõjub. «Mina hoian oma vaimu naeruteraapia abil täiesti korras,» kinnitab Närska.
Üks hea nõuanne kõigile raskemeelsetele on panna mõnus muusika mängima ja võtta tugitoolis istet või minna loodusesse. Siis tuleks mõelda kõige selle toreda peale, mis seni on elus juhtunud. Seda on kerge soovitada, aga raske teha, kui melanhoolialained löövad üle pea kokku.
Seepärast tuleks appi võtta ka väike kavalus. Tigeda ja pahurana on nägu kramplikult pinges. Tuleks sundida ennast kas või vastutahtsi suunurki üles ajama, kui muidu ei lähe, siis võib sõrmed abiks võtta. Naeratus, isegi kui see on täiesti mehhaaniliselt ette manatud, teeb iseenesest tuju heaks. Positiivsus poeb vägisi hinge.
Keep smiling, polegi paha mõte!