Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2013053t1h7888.jpg)
Tänavu kuulevad koolilõpetajad oma eksamitulemusi varem kui mullu ning võivad rahuliku südamega lõpuaktusele minna, lubas Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse vastne direktor Janar Holm.
Vaid neli päeva eksamikeskust juhtinud 27-aastane Holm kinnitas, et üheks tema eesmärgiks on teavitada gümnasiste riigieksamite tulemustest tänavu vähemalt paar päeva enne lõpuaktust, järgmisel kevadel minimaalselt nädal aega varem. «Tahan vältida olukordi, kus õpilane kuuleb alles pidulikul aktusel, et ta ei lõpetanudki kooli,» ütles Holm.
Tulemused tulevad eraldi
Riigieksamite periood on viimastel aastatel alanud aprillis ja kestnud juunini, tänavu algab see 17. aprillil kirjandiga ning lõppeb 11. juunil saksa keele suulise eksamiga. Seni jõudsid kõigi ainete eksamitulemused koolidesse sageli alles lõpuaktusega samal päeval.
«Sel aastal kavatseme õpilasi eksamitulemustest teavitada järk-järgult,» lubas Holm. «Niipea kui mõne eksami tulemused on teada, otsime võimalusi, kuidas kooli informeerida.»
Rõngu keskkooli direktor Leili Jomp arvas, et viimased eksamitulemused peaks kool teada saama vähemalt 4-5 päeva enne lõpuaktust.
«Kuna tulemused selgusid seni nii hilja, pidime oma aktused alati viimasele minutile lükkama,» tõdes Jomp. «Vaesemad pered ei läinud enne peopluusigi ostma, kui oli kindlalt teada, et laps lõpetas. Aga kui tulemused selgusid aktusepäeval, millal nad siis veel poodi jõudsid?»
Pärnu Raeküla gümnaasiumi direktor Tõnu Tõniste soovitas uuel juhil eksamisüsteemi arendades minevikku vaadata ning kasutada aastakümneid väldanud korda, mil mai lõpus õppetööle joon alla tõmmati ja alles siis eksamisessiooniga algust tehti.
«Praegu toimuvad riigieksamid samal ajal, kui teistel klassidel on tunnid,» lausus Tõniste. «Seetõttu on väga raske koolis eksamiks vajalikku vaikust tagada.»
Lasnamäe üldgümnaasiumi abiturient Angel Indre, kes valis riigieksamiteks lisaks kirjandile inglise keele ja bioloogia, pooldas samuti eraldi eksamisessiooni pärast tavapärase õppetöö lõppu.
«Tavaliste koolipäevade kõrvalt pole võimalik korralikult eksamiteks valmistuda,» väitis Indre.
Tunnistused internetis
Kuigi mullu esimest korda kasutusel olnud veebipõhine lõputunnistuste väljaandmise süsteem tekitas suurele osale koolidest probleeme hinnetelehtede täitmisega, peavad õpetajad Janar Holmi sõnul ka tänavu internetis tunnistusi kirjutama.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Maie Kitsingu kinnitusel on kõnealust süsteemi vahepeal täiustatud ning õpetajad ja koolide infojuhid saavad selle kasutamiseks koolitust. «Oleme eelmise aasta vigadest õppust võtnud, tagasi me enam ei lähe,» ütles Kitsing.
Holm lõpetas cum laude TÜ Õigusinstituudi ja töötas varem haridus- ja teadusministeeriumi õigusosakonna juhatajana. Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse senine direktor Enn Mänd lahkus aasta algul ametist omal soovil, olles keskust juhtinud viis aastat.
«Nii rasket tööd ei jaksagi üle viie aasta teha,» põhjendas Mänd eile Postimehele.
Loe ka repliiki LK 14