Kolmandikust Eesti kraanidest tuleb eurokõlbmatut vett

Hiljemalt 2013. aastal ei hävi lõunaeestlase keedukann enam vee rauarohkuse tõttu ning kahanevad ka fluorikülluse all kannatava pärnumaalase hambaraviarved, sest EL investeerib joogivee puhastamisse miljardeid.

Vaid vähestes Eesti piirkondades reostab joogivett inimtegevus, enamasti ei vasta joogivesi Euroopa Liidu joogiveedirektiivi nõuetele hoopis seetõttu, et teatud elemente on joogivees juba looduslikult rohkem kui standard ette näeb.

Direktiivi nõuetega vastavusse viimine tähendab miljardite kroonide investeerimist joogivee puhastamise seadmetesse - nii näiteks seatakse kümnete Lõuna-Eesti väikeasulate pumbajaamade juurde rauaärastusseadmed, sellal kui Lääne-Eestis ja Pärnumaal panustatakse hambaid lõhkuva fluori eemaldamisse joogiveest.

Puhastusseadmetest pääseb vaid osa Hiiumaast, kus loodus vormis joogivee eurokõlbulikuks.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tambergi hinnangul joob praegu umbes 30 protsenti Eesti elanikest vett, mis ei vasta eurostandardile. Kuna suuremates linnades on vesi üldjuhul normile vastav, puudutab nõuetele mittevastava joogivee probleem eelkõige väikelinnu ja maa-asulaid.

Kui ühest allikast ammutab vett enam kui 2000 inimest, on asulas aega näiteks kloriidi-, raua- või mangaanisisalduse Euroopa Liidu piirnormidega vastavusse viimiseks 2007. aastani.

Väiksema elanikkonnaga asulates kukub kell 2013. aastal. Eurodirektiivide järgimine pole vajalik vaid juhul, kui ühest kaevust ammutab joogivett vähem kui 50 inimest.

Miljardid kroonid

Tambergi hinnangul on Lõuna-Eesti piirkonna peamiseks probleemiks raua ja mangaani liigne sisaldus põhjavees. «Raud ei ole tervisele ohtlik, küll aga on see ohtlik seadmetele,» lausus Tamberg.

Samas on tervisele kahjulik joogivee liigne fluorisisaldus, mis on eelkõige Lääne-Eesti ja Pärnumaa häda. «Ka mõnedes Põhja-Eesti piirkondades on probleeme soolase vee ning rauaga.»

Tambergi hinnangul on 2013. aastani vaja investeerida veemajandusse joogiveest kanalisatsioonini kokku ligi miljard krooni aastas, sellest umbes 300 miljonit kulub joogiveesüsteemide parandamisele.

Tamberg ütles, et Eestil on lootust investeeringutega veemajanduse uuendamisse toime tulla, sest Euroopa Liit on valmis lõviosa neist summadest kinni maksma.

«Näiteks tuleval aastal on meil plaanis sõlmida seoses veemajanduse nüüdisajastamisega lepinguid 1,2 miljardi krooni Euroopa Liidu raha kasutamiseks, sellele lisanduvad veel riiklikult investeeritavad summad,» lausus ta.

Suurematest asulatest puudutavad vee kvaliteediprobleemid Ida-Virumaa linnasid, nagu Kohtla-Järvet ja Jõhvit. Tambergi sõnul tehakse ettevalmistusi ka Kirde-Eesti veemajanduse korrastamiseks.

Üldjuhul ei piirdu asulate joogiveesüsteemide uuendamine siiski joogivee puhastamise seadmete paigaldamisega, enamasti kaasneb sellega ka terve asula joogiveetorustike vahetamine ning puurkaevu põhjalik uuendamine.

Vee hind kerkib

Tambergi sõnul maksab veepuhastid lõviosas kinni küll Euroopa Liit, ent sellest hoolimata on oodata jätkuvat joogivee hinna kasvu iseäranis väikeasulates.

«Seni on vee hinda hoitud kunstlikult all, sest vee hind ei sisalda investeeringuteks vajalikku raha,» lisas ta.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Harri Jankovski lausus, et Eesti hädaks on väikeste vee-ettevõtete suur hulk, mis teeb veemajanduse uuendamise keerukaks. Praegu on Eestis üle 300 sellise firma, mis enamasti kuuluvad omavalitsustele.

Joogivesi maakondades

Võrumaa

Tervisekaitsetalitusse on Võrumaa tarbijatelt vee kvaliteedi kohta tulnud ka kaebusi, sest põhjavee kihtides on raua- ja mangaanisisaldus sageli üle joogiveele kehtestatud normide. Kodumasinate remontijad on samuti märkinud, et Võrumaa mitmetes paikkondades esineb vee rohke rauasisalduse tõttu kodumasinate roostesse minekut ja pesumasinatesse tekivad setted, mis ummistavad filtreid.

Viljandi

Veetöötlusjaam läbis uuenduskuuri 2003. aastal, misjärel vee kvaliteet vastas jaamast väljudes 100-protsendiliselt nõuetele. Tarbijateni jõudmiseks tuleb aga puhtal veel läbida kohati aegunud veetorustik, mis kipub lisama rauaroostet ja muid mittevajalikke komponente.

Valga

Linna varustab veega AS Valga Vesi ning sealne joogivesi vastab kvaliteedinõuetele. Eelmisel aastal tuli tervisekaitsetalitusse vee kvaliteedi kohta ainult üks kaebus Tõrvast.

Tartumaa

Seal on loetletud ligikaudu sada veekäitlusfirmat. Vee kvaliteedi osas teevad tarbijatele Tartumaal muret joogivee maitse, lõhn, hägusus ja värvus, mis tulenevad normidest kõrgemast rauasisaldusest.

Saaremaa

Kahes Saaremaa ühisveevärgis on probleeme joogivee liigse raua- ja fluorisisaldusega. Kodumasinate remonditöökoja andmetel on Saaremaa vesi küllaltki kare, tekitades kodumasinates katlakivi.

Hiiumaa

Olukord on sarnane Saaremaaga. Kodumasinate remonditöökodade andmetel on kõige probleemsemad kohad Emmaste ja Pühalepa vallas, kus on normidest kõrgem rauasisaldus.

Raplamaa

Kohati on raua- ja fluorisisaldus üle joogiveele kehtestatud normi.

Pärnumaa

Veeteenuste hinnad on väga erinevad, kõikudes kohati üle kahe korra. Nii näiteks võetakse Sindis puhta ja kanalisatsioonivee kuupmeetri eest 26 krooni, Kilingi-Nõmmel ainult 12 krooni. Joogivesi maakondades

Põlvamaa

Varem olid kaebused vee kvaliteedi üle sagedased, kuid olukord paranes pärast hiljutist uue veetöötlusjaama käikulaskmist Põlva linnas.

Lääne-Virumaa

Seal on tervisekaitsetalituse andmetel vee kvaliteediga probleeme eeskätt seoses ülemäärase rauasisaldusega. Sealne joogivesi on kvaliteedinõuetele mittevastav, kuid tervisele ohutu. Maakonnas olemasolevast 106 veevõrgust esines kvaliteedinõuetele mittevastavust 49s. Kodumasinate remontijate poole pöördumisi tingib enamasti küttekehade läbipõlemine, mille põhjuseks on liiga lubjane vesi.

Läänemaa

Kohati tekitab probleeme vee ülemäärane raua- ja fluorisisaldus.

Järvamaa

Joogivee kvaliteet ei vasta kohati nõuetele raua ja mangaani ülemäärasuse tõttu.

Jõgevamaa

Vee kvaliteedi parandamiseks on ühinetud Võhandu-Emajõe valgala ja Põltsamaa piirkonna veeprojektidega. Uute veepuhastussüsteemide rajamiseks ja vanade rekonstrueerimiseks on kaasatud ELi abifondide raha.

Ida-Virumaa

Joogivesi sisaldab samuti kohati ülemäära rauda, kloriide ja mangaani. Lisaprobleeme tekitab kaevanduste piirkond.

Harjumaa

Veevärkides kasutatakse ainult puurkaevude vett. Möödunud aastal tuli Tallinna tervisekaitsetalitusse Harjumaalt 11 kaebust joogivee kohta, neist seitse halva kvaliteedi pärast (hägusus, halb maitse ja lõhn).

Tallinna linn

Veega varustab põhiliselt AS Tallinna Vesi, kuid lisaks tegutseb linna piirides veel 28 veekäitlejat. Kokku on ASi Tallinna Vesi teenindada 95% linna kanalisatsioonivõrkudest ja see varustab veega 99% linnaelanikest. ASi Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaam toodab ööpäevas keskmiselt üle 74 000 m3 joogivett, millest erakliendid tarbivad ühe kolmandiku.

Allikas: tarbijakaitse