Suur-Emajõgi voolab taas kord tagurpidi

Nagu kevadiste suurvete aegu tavaks, on Pede jõgi tekitanud oma suudmes veepaisu ning pannud Suur-Emajõe tagurpidi Võrtsjärve voolama.

«Siin pole mingit kahtlust, läheb Võrtsjärve nagu kolin,» kinnitas Suur-Emajõe lähte lähedal Jõesuus elav kalur Vello Ilves.

Ehkki tänavune kevad pole iseäralikult veerohke, ei saa aeglase vooluga Emajõgi teisipäevast saadik kogu Pede jõe veemassi Peipsi poole juhtimisega hakkama. Nõnda kandubki sellest suur osa kuuekilomeetrisel lõigul hoopis Võrts­järve poole.

Veepais süveneb

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) Tartu hüdroloogiajaam prognoosib aga lähipäeviks Emajõe ülemjooksul ojade-jõgede jätkuvat kosumist, mis tõotab põnevat loodusnähtust veelgi süvendada.

EMHI Tartu hüdroloog Liidia Saal ütles, et uue nädala alguseks peaks Emajõgi Tartu kohal olema eilsest umbes pool meetrit kõrgem, vihma korral enamgi.

Võrtsjärve limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalt ütles, et kuigi teadlased pole seda selgelt tõestanud, tähendab Emajõe tagurpidi voolamine arvatavasti tavatult suure hulga kalade tungi Emajõkke.

«Angerjal, keda on Võrtsjärve asustatud, on tohutult tugev instinkt rännata mööda jõgesid ülesvoolu,» selgitas Järvalt. «Et ka Vooremaa järved on Võrtsjärve lastud angerjat täis, läheb ta järelikult ka allavoolu.»
«Üks põhjus võibki olla see, et neil aegadel, kui Suur-Emajõgi voolab tagurpidi, satuvad paljud väikesed angerjad segadusse ja lähevad järvest minema,» arutles Järvalt.

Järvalti sõnul rändavad aga kindlasti mööda Suur-Emajõge üleujutatud luhtadele kudema haugid, samuti rändavad Võrtsjärve ja Peipsi vahel latikas ja haug.

Kalasaak kosub

Jõesuu kalur Vello Ilves loeb kalade tungi järvest jõkke kalasaagi paranemisest. Neljapäevaks oli ta saanud küll vaid kaheksa latikapurikat, kuid varasemate aastate kogemus näitab, et ilmade soojenedes paraneb saak hüppega.
Raamatu «Ümber Võrtsjärve» andmeil puudub Võrtsjärvel kevadise suurvee ajal väljavool kaks nädalat. Rekordaasta oli 1966, kui Suur-Emajõgi voolas tagurpidi 39 päeva.

Harvemini pöörab jõgi end umbes nädalaks ringi sügisel. Viimati juhtus see mullu detsembri lõpul, mil tagurpidivool kestis neli-viis päeva.