Kevadpühade eel hoogustub Talleggi kaupluses kanamunade müük, aga eriti toitvaid ja pühadelaual atraktiivseid vutimune kipub suur osa tartlastest võõristama.
Toitvad kana- ja vutimunad poputavad kogu organismi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige enam küsitakse Ome-ga-3 rasvhapetega rikastatud tervisemune,» ütles müüja Evi Laugus. Tervisemunad aitavad vältida südame- ja veresoonkonna haigusi.
Müüjanna kinnitusel eelis-tab enamik ostjaid ikkagi kopsakamaid, XL-mõõtu kanamunasid. Neid tarbijaid peaksid rõõmustama hiidmunad, millest võib leida koguni kaks rebu. Vutimunasid ostetakse vähem, ütles ta.
Vuti- ja kanamunad
Toitumisteadlase Selma Teesalu kinnitusel sisaldavad vutimunad eriti rohkesti tervisele kasulikke rasvhappeid ja tõstavad toonust.
Tema soovitusel võiksid vutimunad olla kindlasti toidulaual neil, keda vaevavad bronhiaalastma, stenokardia või mao- ja kaksteistsõrmik-soole haavandid. Nemad võiksid süüa kolme-nelja nädala jooksul ühe vutimuna päevas.
«Ja lihavõtteajal sobivad vutimunad toidulauale ainuüksi seepärast, et ei vaja värvimist,» lisas Teesalu.
Kevadpühade aegset rohket munasöömist peab toitumisteadlane positiivseks, sest munas leidub kõiki asendamatuid aminohappeid sisaldavaid valke, D- ja B-rühma vitamiine, omastatavat rauda jt aineid. Seepärast peaksid olema nii kana- kui vutimunad laste toidus aukohal.
Teesalu arvates tasub meeles pidada sedagi, et munades sisalduvast trüptofaanist moodustuv serotoniin ehk õnnehormoon soodustab erksust ning aitab hakkama saada eluraskustega.
Ei saa unustada, et muna on kolesteroolirikas toiduaine. «Ülearu ei maksa munatoite peljata, sest munad sisaldavad ka kolesterooli tasakaalustavat ainet letsitiini,» ütles Teesalu. Seetõttu võivad ka eakamad inimesed lubada oma nädalamenüüsse 1-2 muna.
Väike osa inimestest ei talu muna selles sisalduvate väävliühendite tõttu, samas on väävlisisaldus hea juustele ja nahale.
Kui toidumenüüs on ohtralt mune, tasuks kõrvale süüa puhtaid nisuteri ja juua värsket kasemahla. «Nisuidud võib igaüks ise kasvama panna, pealegi näevad värvilised munad ja rohelised nisuidud üheskoos imekenad välja,» tõdes Teesalu.
Kolesterooli ohud
Hea kolesterooli tasakaalustaja on näiteks mustsõstratõmmis. «Napsake aiast mõned sõstrapungad, kallake neile kuum vesi peale ja laske kümme minutit seista,» õpetas Teesalu.
Kes paneb salatitesse rohkesti muna, peaks asendama kolesteroolirikka majoneesi kerge õlikastmega või näiteks maitsestamata jogurtiga.
Kevadpühade ajal tasuks loobuda rohkest kohvijoomisest ning eelistada organismi puhastavaid teesid, sest valgurikkad munad võivad koor-mata neerusid.
Teesalu peab raiskamiseks seda, kui munakoored minema loobitakse. Keedetud muna koor tuleb peeneks jahvatada ja puistata mahla sisse. Sellisel kujul omastab organism kaltsiumi mitu korda paremini kui kallite tablettidena.
Enam kui toiduks
Närtsinud näonaha noorendamine
Panna näole munakoorte sisemised kiled ja hoida neid näol seni, kuni kiled hakkavad kuivama.
Mask kuivale nahale
Segada munakollane poole teelusikatäie taimeõliga ja valada tassi, mille põhjas on sidruni- või apelsiniviil. Segu katta kinni ja lasta seista 10 minutit. Pärast maski loputada nägu jaheda peterselliteega.
Munamask kurnatud juustele
Supilusikatäis beebiõli kloppida vahustatud munarebuga ja lisada segu vee hulka. Masseerida peanahale ja juustesse. Pärast loputada hoolikalt.
Munasalv nahapaksendite, kannalõhede ja seenhaiguste raviks
Värskele pesemata kanamunale valada 60 ml külma vett ja 70 ml 70-protsendilist äädikat. Lasta 7 päeva seista, kuni munakoor on lahustunud. Pudrustada muna, lisada 200 g toaleiget koorevõid, valada äädikavedelik võisegule osade kaupa ja segada ühtlaseks massiks.