Lisaks nõudsid meeleavaldusel osalejad toimetulekupiiri tõstmist 500 kroonilt 900 kroonile ning kogu sotsiaalmaksuna kogutava 20-protsendilise pensioniosa väljamaksmist tänastele pensionäridele ehk pensionikassa arvelt teise pensionisamba augu katmise lõpetamist. See annaks pensionimakseteks ligi 800 miljonit lisakrooni aastas.
«Oleme terve elu tööd rüganud ning peaksime olema väärt inimväärsemat pensioni,» rõhutas 74-aastane pärnakas Vaike Kiviselg, kelle hinnangul peaks pension olema tänase veidi üle 2000 krooni asemel ligi 3000 krooni.
Sotsiaalminister Marko Pomerants püüdis pensionäridele esinedes selgitada, et pensione peab olema võimalik maksta ka 2007., 2010. ja 2029. aastal ehk pensionisüsteemid peavad olema jätkusuutlikud, jõukohased ja täitma miinimumkohustusi, mida riigid on võtnud.
Sotsiaalminister ei jõudnud oma jutuga aga esimestest lausetest kaugemale, sest vihased pensionärid vilistasid ja kisasid ta välja. «Võime ka pensione tõsta 500 krooni võrra, kuid ühel hetkel võib sel juhul tekkida oht, et neid tuleks tuhande krooni võrra alandada,» rääkis Pomerants.
Pomerantsi sõnul on võimalik ka tänase pensioniga ära elada, sest näiteks ka miinimumpalka teenivad töölised ei saa eriti rohkem raha. Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti pension oluliselt kõrgem Eestis oli mullu kolmandas kvartalis keskmine vanaduspension 2071 krooni, Lätis 1562 ja Leedus 1561 krooni.
Pensionäride juhi sõnul ei nõua pensionärid mingit konkreetset pensioni suurust, vaid õiglast pensioni. «Me ei taha üleliigset raha, vaid ainult seda, et pensionikassa raha pensionideks välja makstakse,» rääkis ta. «Kui ka keskmine palk langeb, siis on riigil olemas ka stabilisatsioonireserv, et pensione langusest hoida.»