Kaagvere tüdrukud ootavad riigi rahapotti

Kaagvere erikooli töötajad leiavad, et lagunevate seinte ja lagede, puudulike hügieenitingimuste ning jaheda võimlaga õppeasutuses on neil ka raskem tütarlapsi nende pahedest võõrutada.

«Vaadake, kui kummis on siin laeplaadid,» juhtis Kaagvere erikooli kunstiõpetuse õpetaja Virbi Tenno tähelepanu kunstiklassi uut värvi ihkavale laele. «Taevas teab, mis seal all sünnib ja millal see kõik meile kaela tuleb.»

Raske loomuga tüdrukuid õpetaval Tennol on küll enda sõnul raudsed närvid, kuid pärast seda kui paar kuud tagasi räntsatas klassis alla ühe aknapealse paks krohvikord, tegi ruumi seisukord ta ärevaks.

«Tükk seinast kukkus alla tunni ajal, kogu klass oli krohvikamakaid täis,» rääkis kunstiõpetuse õpetaja. «Ainus hea asi selle halva asja juures oli see, et tüdrukute soovil tegime tundi parajasti teises kohas.»

Kehalise kasvatuse õpetaja Siiri Võõbus ei saanud mullu talvel võimlas tunde anda, seal oli liiga külm. Sel talvel tagas elektriküte võimlasse 10–12 kraadi sooja. Mahakooruva värviga ja hallitav pesuruum oli paar-kolm kraadi jahedam.

Nirud elamistingimused

43 peahoone kolmandal korrusel elavat tüdrukut peavad jagama üht paar aastat tagasi väikse remondi saanud pesemiskohta ja üht hädasti remonti vajavat tualettruumi.

Erikooli köök töötab vaid tänu sellele, et riik leevendas toitlustuskohale tunnustuse saamiseks vajalikke nõudeid. «Me pole ammu suure remondi raha saanud, kõik vaid laguneb,» lausus Kaagvere erikooli direktori kohusetäitja Siiri Kaasik. «Tüdrukute elamistingimused on nirud. Praegu koolile eraldatava rahaga me siin imet ei tee.»

Erikooli kõige suurem puudus on Kaasiku sõnul aga koridorsüsteemiga ühiselamu. «Suure hulga tüdrukute juures levivad hullud mõtted kulutulena,» kinnitas ta. «Kui selles osas muutusi ei tule, siis ei saa meie töötajad lubada ka paremat ümberkasvamist.»

Direktori kt lisas, et märksa parema kasvatustöö efekti on kool saavutanud 12 tüdruku puhul, kes pandi koolimaja teisele korrusele omaette elama.

«Nüüd on tehtud otsus, et Kaagvere kool jääb Kaagverre ja et seal tulevad suured muutused,» lubas haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroo juhataja asetäitja Ants Eglon. «Minister on nõus plaaniga, et tüdrukute erikoolist tuleb teha peretüüpi kasvatusasutus.»

Praeguse kava järgi ei hakka riik sõja ajal puruks pommitatud Kaagvere mõisa vundamendile 1950ndail ehitatud koolimaja kapitaalselt remontima. Hoone renoveerimine võtaks ligi 36 miljonit krooni.

Uue koolimaja ja väikeste rühmadena koos elavate tüdrukute tarbeks viie peremaja ehitamine läheb maksma ligi 47 miljonit krooni. Praegu saavad kõik riigikoolid aastas riigieelarvest kokku pisut üle 30 miljoni krooni.

«Kavandame Kaagvere koolile järgmiseks aastaks riigi eelarvesse mingi rahapoti sisse,» kinnitas Eglon. «See peab olema nii suur, et muutused välja paistaksid. Tundub, et esmalt tuleb riigil sinna ehitada uus koolimaja koos köögi ja sööklaga.»

Maja lammutamisele

Erikooli uus kompleks kavandatakse 60–70 õpilasele. Kooli praegune peahoone läheb ilmselt lammutamisele, sest riik seda ei vaja.

«Pole välistatud, et tulevikus hakkavad õppima seal ka poisid,» lisas Eglon. Ministeerium soovib kooli ümberkorraldusi hakata tegema koos sügisel Kaagvere erikooli direktorina tööle asuva Sirje Hänniga.

Perekeskset kooli toetavad erikooli töötajad ei poolda praeguse peamaja lammutamist: selleks kulub ligi viis miljonit krooni ja pealegi pole hoone nii halvas korras, et seda renoveerida oleks mõttetu.

Tulevase direktori ettepanekul küsis kool tuleva aasta riigieelarvest raha just praeguse peamaja renoveerimiseks ja perekeskseks ümberehitamiseks.

«Kui tulevane kool aga seda hoonet ei vaja, võiks kaaluda selle müümist,» märkis Kaasik. «Meie kinnistu on suur, uue kompleksi saab praegusest asukohast eemale teha.»