Müügipiirangud on esimene samm alkoholitarbimise vähendamisel
Juhtkiri: Tõhus vahend viina vastu
6. juuli 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
T allinna linnas hakkab sel nädalal kehtima kange alkoholi öise müügi keeld. Lõpuks pealinna jõudnud kava öist alkoholimüüki piirata saab tõhusaid lisaargumente teiste Eesti linnade kogemusest. Näiteks Rakvere linnapea kinnitab, et öiste piirangutega jääb vähemaks purjakil tänavaljõlkujaid, vähem on alkoholijoobes noori bensiinijaamade ja ööpäev läbi avatud müügipunktide juures. Tänaval on lihtsalt julgem liikuda.
Kõik see näitab, et vähemalt avaliku korra tagamisele aitab viinapoodide öine sulgemine kaasa ning seda piirangut peaks rakendama kogu Eestis. Ühtlasi on see esimene ja, nagu näha, väga tulemusrikas samm eesti rahva alkoholilembuse riiklikul reguleerimisel. Ei ole meil ju esialgu plaanis luua riigile kuuluvat alkoholiga kauplevat monopoli ega rakendada ülikõrgeid makse, nagu seda tehakse Põhjamaades.
Rakvere, Tartu ja Haapsalu kogemused, kus öiste korrarikkujate arv on järsult vähenenud ja linn jäänud vaiksemaks, annavad ninanipsu neile, kes kohe pärast keelamist meeletut salaviinaputkade ja taksoviina vohamist ennustasid. Haapsalus kunagise ürituste ajal kinni peetud kuni 60 joodiku vastu leiti tänavusel linna juubelil kahe päeva jooksul vaid kaheksa. Alkomüügi öine piiramine ja lausa keelaminegi ei diskrimineeri kedagi, annab vaid signaali, et alkohol, eriti kange alkohol ei ole esmatarbekaup, mida peab igal hetkel igast võimalikust poest saama. Nii jääb vähemaks just juhujoojaid ning alaealistel on igal juhul keerulisem endale ebaseaduslikku viinapudelit hankida.
M uidugi, illegaalset müüki niisama lihtsalt ei piira ning see, kui öösel oma viinapudelit kätte ei saa, ei ravi kedagi alkoholismist terveks. Küll aga annab see õige moraalse signaali.
Et eestlasi viinakatkust tervendada, on vaja muidugi hoopis pikaajalisemat poliitikat ja tõhusaid ennetusmeetmeid. Uurimiskeskuse Praxis juhi Ruta Kruuda sõnul põhjustab alkohol Eestis umbes 2000 mõttetut surma aastas (PM 29.05) see on arv, mille vähendamise nimel riik edaspidi tööd tegema peab.
Siin on vaja nii alkoholireklaami piiramist kui põrandaaluse müügitöö vähendamist. Ennekõike aga mõtlemise muutust meis kõigis. Alkohol ei ole süütu lõõgastusvahend seda tuleb sisendada just lastele ja noortele. Ja müügikeelud on selle sõnumi edastamisel lihtsalt üks vahend.