Tõravere veski alustas hüdroelektri müümist

Tõravere vesiveski, mis jahvatas kolm aastat tagasi viimase nisupüüli ja manna, alustas eile ametlikult hüdroelektri laskmist Eesti Energia jaotusvõrku.

Veski omanik Kalev Oras märkis muheledes, et tegelikult on see tal juba teine elektrijaam käima panna. Esimene oli Kambja 7-klassilise kooli jaamake Peeda jõel, selle lülitushoovast lasi Oras turbiinile vee peale 1953. aastal.

Asi oli selles, et koolimaja elektrifitseerimise eestvedaja oli Kalev Orase tehnikahuviline isa. Kümneaastasele poisile langes just seetõttu käivitaja au.

«Eks ta paarikilovatine generaator oli, aga koolile valguseks jätkus,» meenutas Oras.

Ise müüa ei tasu

Tõravere veskis paneb Elva jõe vesi huugama hoopis teisest puust generaatori, mille võimsus küünib 20 kilovatini. Kuuga toodab see umbes 15 000 kilovatt-tundi elektrit, millega võiks varustada mõnikümmend majapidamist.

Et aga Kalev Orasel pole plaanis isiklikku elektrivõrku rajada, ei või ta aimata, kas tema vool jõuab seinakontakti Voika eramus või Elva tehases. Elektrituru seadus kohustab Eesti Energiat ära ostma kogu Tõraveres toodetud elektri.

«Ülekandetasud on nii suured, et läbi Eesti Energia võrgu mul elektrit konkreetsele tarbijale müüa ei tasugi,» selgitas Oras.

Kalev Oras väidab, et ei tea, palju on ta kahe ja poole aastaga elektrijaama käimasaamiseks kulutanud. Enamiku ehitustöist on ta teinud oma kätega, vajalikud seadmed ostnud odavalt ja töökorda seadnud.

«Ma ei oska öelda, kui palju minu töö maksab,» lausus Oras, andes siiski mõista, et kulutusi võib kokku arvata sadades tuhandetes kroonides.

Tulu, tuleva aasta algusest 81 senti igalt Eesti Energiale müüdud kilovatt-tunnilt, tõotab aga tiksuda vaikselt, kuid kindlalt vähemalt seitse aastat. Just nii pika ostukohustuse paneb Eesti Energiale elektrituru seadus.

«Kindlasti leidub neid, kes kardavad, et ma lähen nüüd püsti rikkaks,» nentis Oras. «Aga leiva saab lauale ja ilmselt ka pudeli kõrvale. See on minu kolmas pensionisammas.»

Tartumaal on aastakümnete eest tehtud enda tarbeks elektrit paljudes vesiveskites, kuid Tõravere oma on praegu ainus. Lähim hüdrojaam, sama võimas, töötab Valgamaal Hellenurmes.

Eesti Energia hinnangul saaks hüdroenergia osa kasvada maksimaalselt 1,5 protsendini kogu elektritoodangust. Eesti Energia Rohelise Energia projektijuhi Raimo Oinuse andmeil on potentsiaalist praegu kasutatud vaid ligi veerand.

Hüdrojaamu tuleb juurde

Koos Tõravere vesiveskiga toodab Eesti Energia jaotusvõrku elektrit 22 hüdroelektrijaama. Neist võimsaim on 1152-kilovatine Linnamäe jaam Harjumaal Jõelähtme vallas ning väikseim kolmekilovatine Kaarli hüdrojaam Viljandimaal Halliste vallas.

Kaks aastat tagasi, kui Eesti Energiale kuuluv Linnamäe elektrijaam valmis, tootis see üksi rohkem elektrit kui kõik ülejäänud hüdrojaamad kokku. Nüüd on selle jaama osakaal langemas alla kolmandiku kogumahust.