«Padjamees» esitab ideaalseid küsimusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tiit Ojasoo, NO97 ja «Padjamees» annavad kokku hea, südame ja südametunnistusega tehtud teatri. Teatri, mida igaüks, kes ka sisuliselt, mitte ainult vormiliselt homo sapiens on, vaatama peaks. Miks?

Sest lavastus esitab «ideaalseid küsimusi». Nii, nagu me neid kuskil kuklas küsime. Samamoodi, nagu me neile tegelikult ei vasta. Kusjuures ei tea, kas vastused üldse olemas ongi, või kui, siis kui oluline on vastus saada. Ülepea.

Me elame ajajärgul, kus tahetakse paremat, aga välja tuleb nagu alati. Ühest servast. Teisalt on tänapäevases ilmas jesuiitlus au sees – eesmärk pühendab abinõu.

Kes otsustab?

Siin on selle tüki, selle loo, teema ja tundepunktid. McDonagh küsib, et kellel on õigus otsustada? Kelle pädevuses on olla Jumal? Kes suudab defineerida eesmärgi? Ning mis ehk kõige olulisem – kas ja kes võib ja saab lõhkuda põhjuslikkuse, teost tagajärjeni viiva ahela?

Ja veel, kui palju saad sa ise oma elu määrata? Kas pärast seda, kui su isa on sind poisikesepõlves, alates kaheksandast eluaastast trukkinud, saad üldse olla «adekvaatne inimene»?

Seega – kui palju siis ikkagi The Big Giant Head, kandilise maailma imaginaarne, ent seda enam olemasolev sirmitagune niiditõmbaja me elusid meie eest elab... Määrab.

Tõsi, siia ritta lükituna tunduvad küsimused ilmselgete ja ammu küsitutena. Eks nad olegi. Ainult iseasi on, kui palju me kuklas formuleeruvatele hämaratele küsimustele vastuseid viitsime otsida.

Harva juhtub, kui tunned kriitikuna saalis viibides kadedust. Tahet olla olnud kogu prooviprotsessi sees, selleks, et trupiga koos mõelda. Koos vastuseid otsida. Et oleks sundus mõelda.

Viimase aja tippe

Lavalt paistev veenvus, läbitunnetatus ja -mõeldus, on just see, mis teeb selle teatritüki üheks viimase aja tipuks. Ikka on nii, et toimib, kui ollakse hingega asja juures. See on suhtumise ja tahte küsimus. Ideaalide olemasolu küsimus. «Ideaalne küsimus».

Paar tundi enne esietenduse algust kohtasin tänaval Andrus Kivirähki, kes oli päev varem kontrolletendusel käinud. Ta lausus: «See on üks väga hirmus tükk, aga küll kuradid mängivad hästi.»

Kokkuvõtteks on see lausung sobilik. Nii ongi.

Mindagu ja mõeldagu. Me maailm oma põhiolemuses ei ole ilus koht. Või siis just...

Uuslavastus

«Padjamees»

Lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper

Osades Tambet Tuisk, Rein Oja, Andres Mähar, Sergo Vares

Esietendus 30. aprillil teatris NO99

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles