Eesti tegi arenguhüppe raske närvihaiguse ravis

Tihti esineva ning eelkõige noori eriti naisi tabava närvihaiguse sclerosis multiplex’i ravis on Eesti jõudnud viimase tosina aastaga olematusest maailma arenenud riikide tasemele.

«Minu suurim unistus on jalutada kordki omal jalal kodust mõnesaja meetri kaugusel asuva Vabaduse puiestee äärde,» ütles sclerosis multiplex’i (SM) põdev Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst Kaie Raudmäe, kellel diagnoositi SM 12 aastat tagasi, kui ta läks õlavaluga arsti juurde.

«Arvasin, et mul on tavaline lihasvalu, ja sclerosis multiplex’i ei osanud ma absoluutselt kahtlustada,» nentis ta. «Kuivõrd haigus on erinevate sümptomite tõttu raskesti äratuntav, siis minul tuvastati haigus tolle aja kohta väga kiiresti.»

Noorte närvihaigus

Lääne-Tallinna Keskhaigla SMi keskuse juhataja Katrin Gross-Paju sõnul on viimase kümnendi jooksul selle haiguse diagnoosimine ja ravi muutunud Eestis oluliselt kiiremaks ja paremaks.

«Varem võis diagnoosimiseni kuluda aastaid, kuni inimene oli juba ratastoolis, praegu piisab esimesest haigussümptomist, ning kuigi tervenemine ei ole endiselt võimalik, on praegu olemas ravi, mis pidurdab ja harvendab haiguspuhanguid,» rääkis Gross-Paju.

Peamiselt haigestuvad sclerosis multiplex’i noored, 20–40-aastased inimesed ning naised kaks korda enam kui mehed. Gross-Paju sõnul on haigestumissagedus piirkonniti väga erinev ning Eesti kuulub koos Põhja-Euroopa ja Põhja-Ameerikaga nende riikide hulka, kus haigust esineb palju ehk 100 kuni 300 haiget saja tuhande inimese kohta.

«Kui Eestis on umbes poolteist tuhat haiget, siis näiteks terve Aafrika mandri peale kokku arvatakse olevat ligikaudu paarsada sclerosis multiplex’i põdejat,» sõnas ta. Gross-Paju lisas, et ühe võimalusena on pakutud, et haigestumine võib olla seotud keskkonna või pärilikkusega, kuid haiguse tegelikud tekkepõhjused on seni teadmata.

«Kindel on vaid see, et tegu ei ole nakkushaigusega ja ka mitte haigusega, mis lühendab eluiga,» ütles Gross-Paju.

Üheks peamiseks probleemiks nimetas ta seda, et haigus halvendab elukvaliteeti ja noortel on sellega raske leppida, kuna nad peavad oma elu ja tulevikuplaanid ümber hindama.

«Mitmed haigestunud tudengid on öelnud, et neil ei ole enam omaealistega millestki rääkida, sest tunnevad end oma tegelikust east tunduvalt vanemana,» selgitas Gross-Paju.

Raudmäe tõdes, et ka tema elu muutis haigus palju, nii ei saa ta käte värisemise tõttu töötada kirurgina, kuigi on väljaõppinud spetsialist. «Minu õnneks on mul siiski töö, see motiveerib mind voodist tõusma ja oma hädad unustama, ning annab tunde, et olen siiski vajalik.»

Haigetele tugirühm

SMi haigete tugirühmas Raudmäe ei käi. «Ilmselt on selle taga alateadlik hirm näha neid, kel läheb minust halvemini, ent koht, kus ma tunnen end alati oodatuna, on Sclerosis Multiplexi Keskus Tallinnas.»

Gross-Paju sõnul diagnoositakse ja ravitakse SMi kõigis suuremates Eesti haiglates.

Lääne-Tallinna haiglas viiendat aastat tegutsev SMi keskus on tema sõnul Eestis ainulaadne, kuna see pakub lisaks diagnoosimisele ja rehabilitatsioonile ka füsioteraapialist ja psühholoogilist abi, statsionaarset ja ambulatoorset ravi ning haigete päralt on ka sotsiaaltöötaja.

«Oleme keskendunud komplekssele ravile ja seda, et oleme selles jõudnud maailmatasemele, näitas seegi, et üle-euroopaline sclerosis multiplex’i aastakonverents, kus osalesid eriala tippspetsialistid, toimus tänavu mais Tallinnas.»

Sclerosis multiplex

• Sclerosis multiplex on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus, mis võib tekitada nägemise-, tasakaalu-, kõne-, põie- ja koordinatsioonihäireid, käte värisemist, jalgade nõrkust ja kangust, depressiooni, väsimust ja valu.

• Enim haigestuvad 20–40-aastased inimesed ja naised meestest kaks korda sagedamini.

• SMi healoomulisi vorme on ligikaudu 20 protsendil haigetest, neil esinevad harvad, isegi aastakümnetepikkuste vahedega haigushood. Umbes 10–20 protsenti põevad halvaloomulist SMi vormi ja neil tekib keskmiselt viie aasta jooksul tõsine puue.

• Ülejäänutel esineb nii ägenemisi kui remissioone (sümptomid vähenevad või kaovad), sageli tekib neil 15-20 aastat pärast haigestumist töövõime kaotus.

Allikas: Sclerosis Multiplexi Keskus www.smk.ee