Pühapäevases ETV saates «Rännud Kersnaga: Mehhiko» jäid televaatajal nägemata harukordsed, salaja kirikus filmitud kaadrid. Nimelt varastati Kersnalt samal ööl kaamera koos videolindiga, kirjutab SL Õhtuleht.
Vahur Kersna langes Mehhikos röövlite küüsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teleajakirjanik Vahur Kersna jäi videokaamerast ja isiklikest asjadest ilma veebruaris, kui ta Mehhikos saatematerjali kogus.
Kersna reisi üheks sihtpunktiks oli indiaani küla San Juan Chamula, kus asub omapärane kirik.
Kombekohaselt süüdatakse seal hingedele küünlaid ja pühakute kujude ümber on peeglid.
Kirikuskäijad kardavad väidetavalt, et kui neid pildistatakse, siis varastatakse neilt sellega nende hinged.
Teisest küljest toob pildistamise ja filmimise keeld kohale hulgaliselt uudishimulikke turiste.
Kuigi juba külla sisenemisel näeb kõikjal silte, mis keelavad usulisi rituaale ja kohti pildistada ja filmida, otsustas Kersna riskida.
«See, mida kirikus nägin, oli niivõrd võimas, et ei suutnud kiusatusele vastu panna,» tunnistab Kersna. Ta pani digikaamera tööle ja hakkas kirikus toimuvat salaja koti serva vahelt jäädvustama.
«Filmisin enda arust professionaalse spiooni vilumusega, kuid ma ei jõudnud seda teha 30 sekunditki, kui jäin vahele,» nendib ta.
Mitu karvases kostüümis ja kaigastega relvastatud, kurja pilguga kohalikku tegelast kupatas Kersna kirikust välja.
Piiramisrõngasse jäänud ajakirjanikul õnnestus vajutada videokaamera tagasikerimisnuppu.
Mehed haarasid kaamera enda kätte ja hakkasid salvestatud materjali uurima. Et nad rääkisid vaid hispaania keelt, ei saanud Kersna suurt midagi aru, ja see muutis olukorra veelgi pingelisemaks.
«Olen veendunud, et selle vestluse jooksul võtsin ikka mõned kilod alla,» ei varja Kersna, et tundis hirmu.
Kirikus filmitut kaigastega mehed siiski ei leidnud. «Ei tea, mis oleks siis juhtunud, kui nad oleks kiriku episoodi leidnud. Võib-olla oleks nad võtnud ära kasseti, võib-olla nad oleks andnud mulle tappa,» arutleb Kersna.
Ta on kuulnud, et kohalikud olla mõnelegi võõrale filmimise eest ihunuhtlust jaganud.
Kersnaga kaasas olnud operaator oma nina arveteõiendamisse ei toppinud. Tema jälgis vahejuhtumit eemalt ja filmis seda.
«Mis seal õiendada?! Mina jäin vahele ja mina filmisin. Minu asi oli sellest olukorrast tulla välja nii hästi, kui õnnestub,» ütleb Kersna.
Pärast videolindi läbivaatamist anti Kersnale videokaamera tagasi. «Tol hetkel mõtlesin, et asi on sellega lõppenud, kuid eksisin,» sõnab ta.
Veel samal ööl, kui Kersna oli oma seltskonnaga teel Chiapa mägedest rannikule, jäi ta ilma nii kaamerast, väärtuslikust videomaterjalist kui ka isiklikest asjadest.
Kuidas kõik täpselt juhtus, sellest Kersna suu vaikib. «See on isiklik kogemus ja ma ei taha sellest kellelegi rääkida,» sõnab ta ja lisab, et sai sellest kõva õppetunni, sest midagi niisugust polnud ta oma elus veel varem kogenud.
Varguse kohta kirjutas Kersna kohalikus politseis avalduse. Tagasisidet kaamera leidmise või mitteleidmise kohta pole ta aga siiani saanud ega hellita selleks lootustki.
Et kaamera oli ta sõbra oma, on ta on selle juba kinni maksnud.