Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

UNESCO piirab Ameerika kultuuriinvasiooni

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Üle poole eelmisel aastal Eestis linastunud filmidest pärines USAst, Ämblikmees on üks ameerika kultuuri kandja. | FOTO: Repro

ÜRO juures kultuuriprobleemidega tegelev UNESCO kinnitab Pariisis täna arvatavasti konventsiooni, mis annaks riikidele võimaluse senisest rohkem võidelda kultuuriimperialismi vastu. Just nõnda ütleb otsesõnu ka inglise ajaleht Guardian, kuigi lepe ise on sõnastatud nõnda, et võideldakse kultuurilise mitmekesisuse poolt maailmas.

Agaramad on konventsiooni väljatöötamisel ja ette valmistamisel Kanada ja Prantsusmaa, kus kehtivad kvoodid, mis loovad rohkem ruumi omamaisele kultuurile. Töö kokkuleppega on väldanud seitse aastat.

Helsingin Sanomat tsiteerib Soome haridusministeeriumi erispetsialisti Kimmo Aulake sõnu, et «tegemist on esimese tõelise rahvusvahelise kultuurikokkuleppega».

Eesmärk on globaliseeruvas maailmas kaitsta väikesi kultuure, keeli ja pärimusi. Ja igal riigil on õigus oma kultuuripoliitikale, mis kaitseb ja edendab kultuurilist mitmekesisust.

Eestile väga oluline

Doris Kareva viibib Eesti UNESCO-esindajana sel nädalal kultuurileppega seotud kogunemisel Pariisis.

«Tundub, et see on Eesti jaoks üks olulisemaid rahvusvahelisi kokkuleppeid üldse, mis viimastel aastatel sõlmitud,» ütles Kareva Postimehele. «Lepe ei ole sõnakõlks, see on sellega ühinenud riikidele siduv. Kultuurilise mitmekesisuse ja omakultuuri kaitsmise teema on tähtis mitte ainult Eestile, vaid paljudele väikestele riikidele.»

Esmaspäeval hääletasid Pariisis 151 riigi esindajad kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni esitamise poolt. Vastu olid vaid Ameerika Ühendriigid ja Iisrael, Austraalia ja Kiribati jäid erapooletuks. Ameeriklased on UNESCO töös taas osalenud juba kaks aastat pärast seda, kui president Reagan suurriigi sealt tagasi tõmbas, süüdistades organisatsiooni Ühendriikide vastu tegutsemises.

USA suursaadik UNESCO juures, Louise Oliver on pressile väljendanud pettumust, nimetades lepet protektsionistlikuks ja vigaseks ning ideede vaba liikumise takistajaks. Ameerika välisministeerium on leppe vastu korraldanud suisa pisikese diplomaatilise kampaania.

Prantsuse kultuuriministri Renaud Donnedieu de Vabres’ sõnul on leppe tekst aga selge tunnustus, et kultuuritooted, nagu film, teleprogrammid ja muusika ei ole «nagu iga muu kaup», vaid neid tuleb üleilmsetel kaubandusläbirääkimistel käsitleda eraldi.

Ameeriklased ärevuses

Tähelepanu väärib seegi, et Ühendriikide truu liitlane Suurbritannia on selles küsimuses asunud vastasleeri ja toetab 40-leheküljelist lepet. Brittide suursaadik UNESCOs nimetas leppe teksti selgeks, tasakaalustatuks ja kooskõlaliseks rahvusvahelise seaduse ja põhiliste inimõiguste põhimõtetega.

Kaks aastat tagasi Euroopa Liidu kultuurikomisjonile tehtud raport märgib, et ligi kolmandiku USA ekspordist moodustab filmi- ja muusikatööstuse toodang.

Uus lepe aga sätestab muu hulgas, et oma kultuuri kaitsmiseks tohivad riigid kultuuritoodete osas teha erandeid vabakaubanduslepetes.

Näiteks linastus Eesti Filmi Sihtasutuse andmeil aastal 2004 Eesti kinodes 141 uut filmi. Neist 88 olid Ameerika päritolu. Mitte-ameerika filme vaatas 21 protsenti kinopublikust.

Lepe jõustub, kui vähemalt 30 UNESCO 191 liikmesriigist selle ratifitseerib. Siis võib seda kasutada WTO läbirääkimistel kultuurikaupade küsimuses.

Kuna konventsioon hakkab kehtima üksnes sellega ühinenud riikides, jääb USA sellest välja.

Tagasi üles