Jalutuskäik Tallinna vanalinnas kestab juba kolmkümmend aastat

Tiina Mägi, kodulinna hea haldjas, kelleta poleks Kodulinna liikumine nii kaua kestnud. Foto: Peeter Langovits

Suured mõtted tekivad jalutades.
30 aastat tagasi otsis ETV noortesaadete režissöör Tiina Mägi Tallinna vanalinnas võtteplatsi Hortus Musicuse filmile.

Muidu kena Katariina käik sobis ideaalselt, aga Mägi vihastas, et kaadrisse jäävad kunagine välikemps ja tühjalt seisvad lagunevad kuurid. See poleks ju suur vaev, kui Katariina käik puhtamaks koristada, mõtles Mägi.

Ja ETV saatejuht Hagi Šein muretses sel ajal, et tallinlased teavad liiga vähe oma kodust. Šein mõtles, et inimestele peaks nende linnast rohkem rääkima.

Mägi tegi ettepaneku: alustame telesaatega, kus näitame, kuidas tallinlased saaksid ise oma kodulinna rohkem korda teha.

Šein tegi ettepaneku: alustame telesaatega, kus tallinlased saaksid kodulinnast enam teada.

ETV juhid lugesid mõlemad ideed läbi ja otsustasid: Mägi ja Šein, pange oma mõtted kokku üheks saateks.

Saate nimeks sai 1975. aasta 24. oktoobril otse loomulikult «Kodulinn» ning siis muutus see kiiresti televäliseks noorteliikumiseks.

Kooliõpilased tulid üle pühapäeva hommikul kell 10 kokku, tegid kolm tundi tööd ja siis elasid ühist seltsielu – niisugune oleks lihtsaim Kodulinna kirjeldus.

Kahekordne peaminister Mart Laar ei lepi lihtsustamisega: «See oli noore inimese arengus erakordne eluetapp, mis mõjutas meie tulevikku, sest näiteks ülikooliaegne Noor Tartu oli jätk Kodulinnale.»

46. keskkooli 9. klassiga in corpore Kodulinna läinud Laar tassis prahist puhtaks ka Tallinna Oktoobri rajooni rahvakohtu maja pööningut Toompeal. Veerand sajandit hiljem astus ta samasse hoonesse – siis juba Stenbocki majja – peaministrina.

«Olime jõnglased, aga mõned meist olid vanemad ja targemad, nagu näiteks Laar ja Kalm,» räägib Eesti Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen. Kalm on professor Mart Kalm, kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja.

Jürgen, Laar ja Kalm kraapisid vaevaga vanalt ukselt värvi maha ning Kalm jutustas poistele oma unenägu: kirjanik Bernhard Shaw istus ta voodi jalutsis, paar geeniust veel lisaks, ja kõik veeretasid rahulikku vestlust.

Jürgen kuulas ega julgenud silpigi vahele iitsatada.

Ja tänu Kodulinnale hakkas ta tellima Loomingu Raamatukogu. Telemajas kogunes Tiina Mägi juures ajakirjandusring, kes tegi kaks korda kuus pisikest ajalehte. Noortele jagati ka koduseid ülesandeid, millest üks oli kohustus sõnastada suitsetamise kahjulikkus. Keegi kirjutas seepeale, kuidas ta luges öö otsa koju tellitud Loomingu Raamatukogu, muudkui suitsetas ja oli hommikuks omadega täitsa läbi.

Jürgenile ei olnud oluline mitte suitsetamise kahjulikkuse tõestus, vaid hoopis üks

teine arusaamine: «Issand,

sa võisid endale tellida Loomingu Raamatukogu, ja ma tellisin.»

Kodulinlased, keda on kokku ligi kümme tuhat, hoiavad mälestust Tallinna vanalinna tühjadest kõveratest tänavatest, kus Jürgen tundis end sama loomulikult nagu metsas.

30, 25, ka 20 aastat tagasi ei olnud veel Tallinnas ööpäevaringset turistide uputust ja baaride-pubide laiutamist. Karja tänaval, Tiit Vähi ja Olari Taali praeguste korterite aluses kangivahes müütas räpase põllega paks naine pepsikoolat ja rasvast tilkuvaid pirukaid, mille lambarasv hangus kõhus kohe pärast kokkupuudet külma joogiga.

Sellisele ebatervislikule toitumisele ei pööratud Kodulinnas aga tähelepanu.

«Keskkonnas, kus sinu eest oli nii palju otsustatud, said sa nüüd ise otsustada, ise midagi teha ja... ja vankumatuid sõpru hilisemaks ajaks,» ütleb ettevõtja Andres Heinver.

Otsekui kajana kordab talle järele äsja Tartu abilinnapea ametist loobunud Hannes Astok, kes 30 aasta eest õppis nüüdse Tallinna reaalkooli 9. klassis ja pühapäeviti rookis rämpsust puhtaks Lühikest jalga: «Mul polnud pühapäeval tõesti midagi teha, Kodulinn oli nagu rusikas silmaauku.

Enne neid tolmuseid hommikuid polnud ma mingi muinsusega ninapidi kokku puutunud, see oli ajaloo avastamine.»

Uus ja hästi oluline kogemus oli aga kõigile pika patsiga Tiina Mägi. Ilma temata poleks Kodulinna liikumine kestnud pikalt üle kümne aasta, paljud noored jätnuks ajaloo või ajakirjaniku eriala valimata ning hääbunud oleks ka nüüdne Kodulinna klubi.

«Ta võttis meid täiskasvanuna, kuigi olime alles vinnilised ja prääksuva häälega.»

Madis Jürgen oskab inimestest täpselt rääkida.

Kodulinnas nokitses Jürgen koos sõpradega uksi taastada ning seikles Niguliste tänava töökojast vanalinna pööningutele ja katustele.

Ta jättis need kohad ja vapustavad vaated meelde ning hiljem korraldas seal pisikesi piknikuid. Korstna taga, Tallinn jalge ees.

Nüüd on vanalinna pööningud kortereid täis ehitatud ja katustele enam ei pääse.

Kodulinn pidutseb homme

• Homme kell 14 ootavad Kodulinn ja Tiina Mägi kõiki kunagisi kodulinlasi Dominiiklaste kloostrisse. Järgneb ekskursioon mööda tööpaiku, lehtede riisumine Tornide väljakul ja Snelli tiigi juures ning pidu Kodulinna majas.

• Noorteliikumine Kodulinn sündis 30 aastat tagasi ja selles osales ligi 10 000 kooliõpilast.

• Vanalinnas koristati kümneid objekte, ehitati mänguväljakuid, tassiti ehitusprahti, restaureeriti uksi, juhiti ekskursioone, anti välja ajalehte.

• Iga tööpäeva lõpetas mõnus koosviibimine, iga tööaasta punktiks oli ekskursioon (näiteks «Kuldne ring» Venemaal, Armeenias, Gruusias, Leedus).