Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Geobioloog leidis pendli abil Eesti pikima maa-aluse jõe

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Postimees.ee

Seoses Harjumaale kavandatavate paekarjääridega tekkis Tuhala looduskeskuse juhatajal Ants Taliojal kahtlus – kui on allikad ja allikajärv, siis peab kusagil voolama ka jõgi.

Talioja kutsus kohale geobioloog Rein Hansteini, kellega koos võeti ette teekond Paekna allikajärvest ülespoole. Eelmisel sügisel käisid need kaks meest samamoodi pendliga ringi ja avastasid Tuhala, Übina ja Nõmme maa-alused jõed.

«Pendel näitab jõge samamoodi nagu veesooni,» kirjeldas Hanstein oma tegevust.

Algus allikasoos

Nüüd jälgiti täpselt pendli liikumist ning astuti maa-aluse jõe kohal ülesvoolu. Mõnes kohas tegi jõgi maa all voolates eri kõrgusega paekihtide vahel keerde sisse.

«Me vaatasime, et keegi on siin juba lume peal käinud, aga siis saime aru, et jõgi oli keerutanud tagasi meie enda jälgede juurde. Käib maa all nagu lipsusõlm,» meenutas Talioja.

Talioja ja Hanstein käisid kolm päeva ning eelmiseks reedeks oli pilt selge – Kiili vallas voolab Eesti pikim maa-alune jõgi, pikkusega 11 kilomeetrit.

Hansteini sõnul voolab jõgi maapinnast kolme kuni seitsme meetri sügavusel ning selle laius on kolme meetri ringis, ulatudes kohati ka viie meetrini. Jõgi saab alguse allikasoost.

Talioja sõnul käivad kolmes selle kandi vallas – Sakus, Kohilas ja Kosel – eeluuringud paekarjääride avamiseks. «Pole mingi saladus, et karjääride tõttu põhjavesi langeb, kuivaks võib jääda nii Tuhala nõiakaev kui praegu avastatud jõgi,» ütles ta.

Otsest seost praegu avastatud jõel ja Tuhala nõiakaevul pole, maa-aluse jõe vesi jõuab lõpuks välja Vääna jõkke.

Talioja käest kuulis avastusest ka Kiili vallavanem Vambo Kaal. Vallavalitsus on andnud jõele Kurevere küla järgi nimeks Kurevere jõgi.

«Oli teada, et karstialad, aga mitte see, et nii suures mahus,» märkis Kaal. «Kui hakatakse uurima looduse tööstusliku kasutamise võimalusi, siis hakatakse vastukaaluks uurima ka loodust. Et välja tuli Eesti suurim maa-alune jõgi, oli kohalikelegi üllatus.» Kohapealsetes vanades rahvajuttudes mäletatakse tänini, kuidas hobune maa alla kukkus.

Plaan luua kaitseala

Vallavanema sõnul saab lähipäevil allkirjad leping, mille järgi maa-alust jõge hakkavad tuleval kevadel uurima Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiainstituudi teadlased. Kaalu sõnul on vallal plaan luua Kurevere maa-aluse jõe maastikukaitseala, mis peaks välistama võimaluse, et karstiala lähikonda rajatakse paekarjäärid. «Kiili valla arengukava välistas selle juba varem,» lisas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiainstituudi vanemteadur Hella Kink ütles, et kanti, kust kaks meest leidsid maa-aluse jõe, on varemgi uuritud ning Kohila karstipiirkonnana kirjeldatud.

Kuid tema sõnul tuleb pendliga avastatut hakata tuleval kevadel kindlasti põhjalikult uurima.

Tagasi üles