Kopsakad eripensionid kaovad ametnike ja poliitikute taskusse

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Postimees.ee

Eripensionide maksmiseks kulutab riik aastas kümneid miljoneid kroone, millest suur hulk kaob ametnike ja poliitikute taskusse kui privileeg – paljud poliitikud tahaksid selle aga ära kaotada või siis vähemalt muuta.

Tuntud tegevpoliitikutest saavad eripensioni näiteks europarlamendi saadikud Toomas Savi, Andres Tarand ja Siiri Oviir. Eurosaadikutena küünivad nende palk ja hüvitised paarisaja tuhande kroonini kuus. Eesti riik toetab neid siis veel kuus üle 20 000-kroonise riigikogu liikme pensioniga.

«Pensioniseaduse kohaselt on mul õigus saada pensioni,» kommenteeris keskerakondlane Siiri Oviir. «Mul on selleks õigus, ma ei ole midagi ise võtnud.»

Ebaõiglus uute suhtes

Oviir märkis, et mitte eripensioni maksmine ei ole ebaõiglane, vaid hoopis see, et uued riigikogu liikmed ei saa enam eripensione, kuigi kõikjal mujal Euroopas makstakse toetust endistele parlamendisaadikutele. «Sekretär Euroopas saab ka rohkem palka kui Eestist valitud europarlamendi liige,» ütles Oviir.

Eripensionärist tegevpoliitik on ka näiteks Ivi Eenmaa, kelle 27 000-kroonine linnapeapalk 15 000 elanikuga Võru linna juhtimise eest hiljuti avalikkuse tähelepanu pälvis. Riigikogu endise liikmena on Eenmaa eripension ligi 12 000 krooni.

Ka eripensione saavate politseiametnike hulgas on neid, kes, saades eripensioni, töötavad täiel rinnal edasi, kas siis erafirmades või riigiteenistuses.

«Need eripensionid on seadusega kooskõlas,» kommenteeris sellist topeltteenistust sotsiaalminister Jaak Aab.

Eripension on palju kordi suurem tavalisest vanaduspensionist, mis on praegu keskmiselt 2700 krooni kuus. Aab viitas ka sellele, et sotsiaalset ebaõiglust toodab seegi, et tavainimene kaotab pensioni esimeses sambas raha, kui liitub ka teise pensionisambaga. Eripensionäridel see nii ei ole.

Sotsiaalkindlustusameti osakonnajuhataja Diana Kalvik lausus, et võrreldes kümne

miljardi krooniga, mida pensionikassa maksab igal aastal 374 000 pensionärile, on eripensionideks kuluv summa väike.

Kuid probleemiks on eripensioni suurus. «Kui võrrelda tavapensionäriga, siis on vahed suured,» ütles Kalvik. «3000 või 40 000 krooni, see on päris suur vahe.»

Ameteid, kes aga ihkaks endale eripensione, on küllalt. Lootus selleks on tuletõrjujatel ja piirivalvuritel, kuid sellest on huvitatud ka teabeameti töötajad ning ka Kaitseliidu ülem.

Nii rahandusminister Aivar Sõerd kui ka sotsiaalminister Aab ütlesid, et eripensionide süsteem vajab reformi. Mõlemad kinnitasid, et juba tuleva aasta alguses esitavad nad selleks oma ettepanekud.

Ühiskond otsustagu

«See ei ole ametnike otsustada, selle üle peab ühiskond vaidlema,» märkis aga riigikogu liige Janno Reiljan riigiametnike pensionisüsteemi reformi kohta. Tema sõnul pole see õige, kui ametkonnad ükshaaval tasahilju püüavad omadele eritingimusi välja kaubelda.

«Praegune süsteem on poolik, ei ole üks ega teine,» ütles Reiljan. «Põhimõte peaks olema, et avalikus sektoris hästi tööd tehes peaks saama head pensioni. See paneb riigisektori pikalt ja pidevalt tööle.»

Riigikogu liige Marko Pomerants ütles, et eripensionid tuleks kaotada. «See ei ole ühiskonnale jõukohane, kui inimene läheb 50selt pensionile, aga teised peavad seda talle 63. eluaastani teenima,» ütles ta.

Ka riigikogu liige Eiki Nestor märkis, et eripensionid võiks kaotada, suurendades selle asemel pensionilisa maksmist. Praegu saab avaliku teenistuse eest pensionilisa 3100 inimest, keskmine lisasumma on 741 krooni.

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud on eripensione kritiseerides viidanud, et need on liiga kulukad, lubavad inimesi liiga noorelt pensionile ja on ebaõiglased teiste pensionisaajate suhtes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles