Õdusalt soojast toast vaadates paistab aiateibaid paugutav talveilm tujutõstvalt kaunis. Kui aga küttele kuluv raha sunnib kodus säästukava järgides end kubujussiks pakkima, võtab pakane meele üsna mõruks.
Õhksoojuspump hoiab sooja ja aitab talvel küttekulusid säästa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhksoojuspumpa reklaamitakse kui tõhusat abivahendit küttekulude säästmiseks.
Soojuspump toodab soojust ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiast, selgitas Ivo Kõpper soojuspumpade müügi ja paigaldusega tegelevast firmast Bestair. Lisaks vajab soojuspump siiski ka elektrienergiat.
Abi ka kortermajas
Õhksoojuspump töötab Kõpperi sõnul sama põhimõttega nagu külmik, aga jahutamise asemel toodetakse soojust. Erinevus on selles, et kompressor ja jahutav osa on õues, sooja andev radiaator paigaldatakse aga toa seinale. Soojusenergia allikaks on välisõhk.
Kaupluse Pluss/Miinus Elektroonika asejuhataja Amor Karilaid märkis, et õhksoojuspumpade valik suureneb järjest ja on võimalik muretseda just selline seade, mille võimsus vastab köetava pinna suurusele.
Parima tulemuse annab soojuspump avatud siseplaneeringu puhul, sest siis pääseb soojus ruumis takistamatult liikuma.
Ivo Kõpperi kinnitusel kasutatakse õhksoojuspumpa palju vanades kortermajades, mis varem on enamasti olnud kesk- või kohaliku katlamaja küttel.
Elu mugavamaks
«Sellise korteri kütmiseks sobiks õhk-õhk-tüüpi soojuspump, see on kõige odavam ega nõua spetsiaalsete küttesüsteemide väljaehitamist,» ütles Kõpper.
Tema väitel kulub õhksoojuspumpa kasutades niisuguse korteri küttele kõige külmemal kuul elektrit 500600 krooni eest kokkuhoid on seega märkimisväärne.
Soojuspumpa üle poole aasta kasutanud Toivo Paavle sõnul teeb selle kasutamine igapäevaelu mugavamaks. Kulud elektrile tema sõnul küll suurenesid, kuid võrreldes tavalise elektriküttega on need näiteks 0-kraadise välistemperatuuri korral siiski umbes neli korda väiksemad.
Koos paigaldusega maksab seade 20 000 krooni ringis.
Sõltuvalt maja või korteri tüübist, soojustusest ja kasutatavast küttest tasub soojuspump end ära kolme aasta-
ga vähemalt sama palju läheks maksma korralik kamin või ahi, millega kütta on aga märksa töömahukam.
«Enne köeti elamist ainult elektriradiaatoritega, kuid õhksoojuspumpa kasutades on radiaator suurema osa ajast välja lülitatud,» selgitas Kõpper. «See võetakse appi juhul, kui väljas läheb väga külmaks ja soojuspumba tootlikkus hakkab langema.»
Kõik seadmed on varustatud taimeriga, mis võimaldab pumba tööle panna sobival ajal ja temperatuuril. Lihtsalt paigaldatava õhksoojuspumba abil saab ka maakodudes-suvilates hoida talv läbi ühtlast temperatuuri.
Lisaks kütmisele puhastab õhksoojuspump toaõhu ja värskendab seda, suvel on võimalik ruumi ka jahutada.
Õhksoojuspumpa soetada kavatsejail soovitab Kõpper viia end kõigepealt kurssi seadme tehniliste andmetega.
Tema sõnul tasub valida inverter-tüüpi seadmete vahel, millega saab kütta ka suuremate miinuskraadide korral ja mis on seetõttu meie kliimas ökonoomsem.
Samal põhjusel peaks seade sisaldama ka talvevarustust.
Õhksoojuspump
Õhksoojuspump kütab, jahutab ja vajadusel eemaldab õhust niiskust.
Sobilikes ilmastikutingimustes võib sellega toota 1 kW/h elektri kohta kuni 5 kW/h soojust. Kõige tõhusam on selline soojuspump välistemperatuuri vahemikus -7 °C kuni +7 °C. 15 külmakraadi juures hakkab pumba tootlikkus langema ja kasutada tuleb lisakütteallikaid.
Infot õhksoojuspumba kohta on internetis: www.bestair.ee , www.ivt.ee , www.airwave.ee , www.soojuspumbad.ee jne (otsingusõna soojuspump või õhksoojuspump).