Kadri Adamson naudib pisitütre seltsis iga hetke

Sandra Maasalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teleseriaalis «Kodu keset linna» peretütre Liisi rollis kuulsust kogunud näitlejanna Kadri Adamson oma lapse Miiraga Kreetal puhkamas.
Teleseriaalis «Kodu keset linna» peretütre Liisi rollis kuulsust kogunud näitlejanna Kadri Adamson oma lapse Miiraga Kreetal puhkamas. Foto: Erakogu

Seitsmekuuse tütre Miiraga kodus olev näitlejatar Kadri Adamson tähistab sünnipäeva sõbrannadega mullivannis ja tunnistab, et lapse kõrvalt peab juba ka sügisel ootavatele tööpakkumistele mõtlema.

Mida tähendab teile 30. sünnipäev?

Ei tähenda suurt midagi. Sõprade 30 aasta juubeleid järjestikku tähistades olin juba varem teadvustanud, et «me oleme nüüd kolmekümnesed».

Kuidas juubelit tähistate?

Tagasihoidlikult. Paari lähema sõbrannaga mullivannis.

Praegu olete lapsega kodus ja tööle ei mõtle?

Just täpselt! Kuid peab hakkama juba ennast kokku korjama ja mõtteid koondama, paar tööd on sügisest alates kokku lepitud. Loomulikult on kahju igast sekundist, mida Miira-beebi seltsis veeta ei saa.

Olete rääkinud, et näitleja sai teist juhuse tahtel, kuid soov pidi ju siiski olema, muidu te erialakatsetele poleks läinud?

Ülikooli esimestel aastatel on soov ja huvi teha ning proovida kõiksugu asju, suur ja lai maailm on ju avali ees! Tõeliselt tahtma hakkasin alles siis, kui olin juba mõnda aega õppinud ja nuusutanud.

Kas olete pigem vaadanud, mis elu toob, ja pakkumised vastu võtnud, või teate, mida tahate, ja töötate selle nimel?

Pigem esimene variant, aga pikem perspektiiv, mille nimel töötada, on ikka kuskil kuklas, kui kaugel sa oma käänakutel sellest parasjagu siis ka ei oleks.

Näitlejana on muidugi sellist sihti endale ka suhteliselt raske seada: et tahan nüüd Romeot mängida, sestap teen iga päev kätekõverdusi. Kuid pinnas tuleks muidugi kobe hoida, kui üks hetk seeme kukub.

Õppisite enne näitlemist germanistikat. Miks te selle ala valisite?

Germanistika tundus loomulik jätk saksa keele eriklassi lõpetamisele. Tänu sellele loen saksakeelset kirjandust. Olen tõlkinud ka näidendeid.

Mida andis teile teleseriaalis «Kodu keset linna» mängimine? Kuidas kohanesite avalikkuse suure tähelepanuga?

See oli põnev, karastav kogemus, mille keerulisem pool oligi meedia tähelepanu ja väga suur töömaht.

Olete olnud Vanalinnastuudio palgal ja seega palju komöödiates mänginud. Kas komöödia on teile eriti südamelähedane žanr?

Komöödiat mängida on noore naisnäitleja jaoks minu meelest üks raskemaid ülesandeid, see on pigem vanade kalade mängumaa. Nõuab väga suurt enesekindlust, et mitte hakata kopeerima ja niisama sädistama.

Eino Baskin on muidugi parim nalja serveerimise kunsti valdaja. Nalja armastan ma küll, muidugi hea oleks, kui samas ka hingetoitu oleks.

Näitlejatelt ikka küsitakse, et mis on teie unistuste roll?

Mul ei ole unistuste rolli olnud, võib-olla Tammsaare Karin. Alati on meeldinud vene kirjanduse kangelannad ja loomulikult, mida sõgedam, segasem, sügavam karakter, seda põnevam mängida.

Sama võiks muide küsida unelmate lavastaja või autori kohta, kellega koostöös oleks puupakk ka unelmate roll.

Kes siis on sel juhul teie unistuste lavastaja ja autor?

Teate, Eesti on nii väike, et ei tahaks kedagi eraldi esile tõsta.

Keda eesti näitlejatest enim eeskujuks peate ja hindate?

Minu meelest on Eestis väga palju tõeliselt häid näitlejaid igas koosluses, kelle mängu naudin, nii et see nimekiri saaks pikk-pikk.

Kui tehtaks pakkumine mängida filmis, kas nõustuksite?

Loomulikult! Milles küsimus?!

Aga veel kord teleseebis?

Loomulikult! Pisut oleneb, mida pakutakse. Liisi-tüüpi (Adamsoni roll seriaalis «Kodu keset linna» – toim) mängida ei oleks enam huvitav ei mul ega vaatajatel.

Kas olete oma karjääris või elus midagi kahetsenud?

Luban, et arutame seda punkti kindlasti sõbrannadega saunalaval, ja arvan, et järeldus võiks olla midagi sellist: mitte põdema jääda, mis tehtud, see läinud, õpime vigadest ja püüame edaspidi targemad olla.

 

Kadri Adamson

Sündinud 16. augustil 1976.

Pere: elukaaslane Toomas Vara, seitsmekuune tütar Miira

Haridus:

• Lõpetanud Kadrioru Saksa Gümnaasiumi

• Õppinud Eesti Humanitaarinstituudis germanistikat

• Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal (1999)

Karjäär:

• Töötanud Theatrumis, Vanalinnastuudios, Vana Baskini Teatris, lisaks neile veel rollid erinevates teatri-, tele- ja raadioprojektides

• Praegu vabakutseline

Arvamus

Kadri on oluliselt noorem kui sünniaasta järgi arvata võiks. Seda nii oma ellusuhtumiselt kui ka käitumiselt.

Ehk siis selline heas mõttes pöörane, keda üldjuhul ei piira väga teiste arvamus ega ümbritsev keskkond.

Väikese Miira sünd seitse kuud tagasi on teda küll veidi raamidesse surunud, kuid ilmselt kõik, kes teda täna tunnevad, peavad nõustuma, et emaroll sobib talle isegi ootamatult hästi.

Spontaansus ja vimkad pole Kadrit tita kõrval maha jätnud ning ma tõepoolest loodan, et meie tütar on pärinud oma ema ilu ja elurõõmu.

Toomas Vara
elukaaslane, TV 3 juht

Kadri kirg elu ja inimeste vastu on imetlusväärselt suur. Vaibumatu huviga püüab ta jälile saada elu saladustele ning suletud ukse taha pole tal kombeks pikalt peatuma jääda.

Tal on uskumatu võime tajuda peenikesi detaile ja võluva isikuna suudab ta lahti muukida ka kõige kinnisemad inimesed.

Segadusttekitav on Kadri meetod, kuidas ta miskit küsimust arutades, kiss-silmad suurest süvenemisest veelgi rohkem vidukil, jõuab laulda Miira-beebile ühe laulu, saata Toomasele SMSi ja siis kas või nädala pärast täpselt poolelijäänud koha pealt vestlust jätkata.

Annika Vamper
sõbranna, Von Krahli teatri administraator

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles