Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lõppenud aastal sündis Eestis rekordarv lapsi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tallinlaste Katrin Juhandi ja Andres Käosoo perre sündis 31. detsembril esimene laps. Kas tüdruk endale õdesid-vendi saab, sõltub vanemate sõnul sellest, kui edukad nad on oma esiklapse kasvatamisel. | FOTO: Peeter Langovits

Detsembri keskpaigaks oli sündinud 14 352 last; kuna 600–700 sündi poole kuu jooksul on keskmine tulemus, on võimalik, et läinud aasta vastsündinute arv küünib 15 000ni. Viimati sündis nii palju lapsi 1993. aastal.

FOTO: Postimees.ee

Oma panuse eelmise aasta sündide arvu andsid tallinlased Katrin Juhandi ja Andres Käosoo, kelle esimene laps, esialgu veel nimetu tütar, tuli ilmale Ida-Tallinna keskhaiglas läinud aasta viimase päeva õhtul.

Juhandi hinnangul sünnib viimastel aastatel rohkem lapsi, kuna 28–30-aastased naised on otsustanud lõpuks sünnitada.

«Kindlasti on seda otsust mõjutanud emapalk, mis teeb lapse esimese eluaasta muretuks, aga kui selle maksmine lõpeb, läheb keerulisemaks. Olen ise lasteaias töötanud ja sõimelapsi näinud ning arvan, et lapsega peaks kaks-kolm aastat kodus olema,» ütles Juhandi.

Vastse isa sõnul võiks riik tulla appi ka eluasemelaenu maksmisel just selleks ajaks, kui emapalka enam ei saa, aga ema on veel lapsega kodus. Käosoo lisas, et nende pere edasine juurdekasv sõltub eelkõige sellest, kuidas esiklapsega hakkama saadakse.

Enam edasi ei lükka

Eesti Demograafia Instituudi direktori Kalev Katuse sõnul on sündimuse tõusu põhjus selles, et sünnitusealisi naisi on praegu palju ja sünnitama on hakanud ka need, kes on seda seni edasi lükanud.

«Pilt ei ole paha ja ei ole seda ka järgnevatel aastatel, kuid see muutub kümmekonna aasta pärast, kui sünnitusealiste naiste arv hakkab kiiresti vähenema,» nentis Katus.

Rahvastikuteadlase sõnul ei ole ühest vastust küsimusele, kas iibele on parem, kui esimene laps sünnib võimalikult vara või lükatakse tema sündi edasi.

«Ühest küljest on nii, et kui esimene laps sünnib varakult, siis jääb järgnevate laste planeerimiseks ja sünnitamiseks rohkem aega,» arutles Katus. «Teisalt võivad liiga vara ja planeerimatult sündinud lapsega kaasneda majanduslikud mured ja takistused karjäärile, mistõttu rohkem lapsi ikkagi ei soovita.»

Katus lisas, et tema hinnangul ongi Eesti üheks suuremaks valukohaks see, et liiga palju lapsi sünnib planeerimatult. Lisaks emadele ja isadele peaks Katuse sõnul pikemalt tulevikku vaatama ka riik, vähemalt 20–25 aastat ette.

Riik peab toetama

«Negatiivne iive jääb tükiks ajaks, sest surmade arv kasvab Eestis paraku edasi; et rahvas ära ei kaoks, selleks ei piisa praegusest rahakesksest vaatenurgast,» leidis Katus. Demograafi sõnul tuleks kõik olulised otsused, alates riigieelarvest, lõpetades suurte riiklike majandustehingutega, teha nii, et need oleks rahvastiku arengu seisukohast parimad.

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo sõnul jälgib ta pinevalt, kas eelmise aasta sündide arv küünib 15 000ni või mitte. «Kui ei tulegi päris täis, siis puudu jääb väga vähe, viimaste aastate sündimuse kasv on olnud suur ja kiire,» rõõmustas Rummo.

Ministri sõnul loodab ta, et sündimuse kasv jätkub. «Kuid nüüd on oluline keskenduda kolmandale ja neljandale lapsele. Neis peredes, kus kasvab ainult üks laps, ka teise lapse sünnile,» ütles Rummo. Ta märkis, et erinevalt keskmisest lääne inimesest on Eestis valmis saama rohkem lapsi heade töökohtadega ja haritud inimesed.

«Seda valmisolekut tuleb nii hingeliselt kui seadustega toetada, pikendada veelgi vanemahüvitise maksmist ning hakata maksma lapsehoiutoetust,» lausus Rummo.

Sünnid 1992–2006

1992 – 18 403

1993 – 15 429

1994 – 14 194

1995 – 13 621

1996 – 13 228

1997 – 12 704

1998 – 12 287

1999 – 12 545

2000 – 13 046

2001 – 12 720

2002 – 13 074

2003 – 13 198

2004 – 14 055

2005 – 14 391

2006 – 14 352*

* 15. detsembri seisuga

Tagasi üles