/nginx/o/2013/09/05/2171225t1hd1bd.jpg)
Päevauudiseid vahendavad internetiportaalid avaldasid tundmatult seltskonnalt lähtunud pressiteate, mis teavitas üldsust eestikeelse vaste loomisest mp3-mängijate tarvis.
Portaalid levitasid filoloogilist libauudist
/nginx/o/2013/09/05/2190605t1h6820.jpg)
18. aprill 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoliselt õnnestunud meedianaljana sündinud pressiteade jutustas Tartus tegutseva Hobilingvistide Ühingu aastakoosolekust, kus olevat selgunud eestikeelne vaste sõnadele «mp3-mängija» ning «iPod».
«Kokku laekus Hobilingvistide Ühingu liikmetelt kuue kuu jooksul sõnadele iPod ja mp3-mängija üle 150 ettepaneku, millest aastakoosolek otsustas hääletusele panna järgmised vasted: trühmul, sing, noodikäimar ja pülk.
Ühingut tegelikult pole
Hääled jagunesid järgmiselt:trühmul 23 häält, sing
2 häält, noodikäimar 36 ja pülk 42 häält,» kirjutati 14. aprillil toimetustesse laekunud teates. Järgnevalt tsiteeris teade Hobilingvistide Ühingu väidetavat presidenti Kaimar Kalkunit: «Loodame, et üldsus, eeskätt aga noored, võtavad uue sõna kiiresti omaks.»
Ehkki sellenimelisest ühingust (ning ammugi nende välja antavast erialaajakirjast Süntaks, millele pressiteates samuti viidati) pole varem midagi kuulda olnud, vormistas uudisteagentuur BNS teate põhjal uudise. Veel samal päeval teatasid Tartu filoloogide vaimutöö viljast ka Eesti Päevalehe, SL Õhtulehe, Postimehe ja Äripäeva online-väljaanded ning portaal Delfi.
Uudissõna arendab keelt
Eesti Keele Instituudi teadur Peeter Päll nentis, et uudissõna «pülk» suhtes konsulteeris üks kodanik instituudiga meilitsi 3. aprillil. Mingist huvilingvistide ühingust toona juttu ei olnud, mistõttu on ka Pälli meelest tegemist naljaga.
Uudissõna ennast kommenteerides leidis Päll, et segadust võib tekitada sõna käänamine. «Kas seda tuleb käänata nagu telk-telgi, pilk-pilgu või pulk-pulga?» küsis Päll. Ka kuulmisel võib sõna kergesti segi minna «pulgaga», ehkki see võib olla taotluslik.
«Kuid on igal juhul hea, et eesti keelde sõnu juurde luuakse, seda ei pea tegema vaid erialakomisjonid,» võttis Päll juhtunu kokku. «See on edasiareneva keele tunnus.»