Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Venemaa jätab Eesti küberrünnakute uurimisel õigusabita

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Kaitseministeerium

Kuigi riigiprokuratuur saatis Vene Föderatsiooni peaprokuratuurile palve anda küberrünnakute uurimisel õigusabi, keeldub vene pool Eesti palvet täitmast.

Riigiprokuratuur saatis Vene Föderatsiooni peaprokuratuurile 10. mail õigusabipalve, kus paluti kaasabi aprilli lõpus alguse saanud Eesti vastaste küberrünnakute taga olevate isikute leidmiseks, kes võivad asuda Venemaal, teatas prokuratuuri pressiesindaja.

28. juunil saabunud vastuses keeldus Vene peaprokuratuur Eesti palvet täitmast.

Eesti peaprokuröri Norman Aasa sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et Vene Föderatsioon keeldus koostööst, seda eriti olukorras, kus suur osa rahvusvahelisest üldsusest on küberkuritegude ohtlikkust tänaseks mõistnud ja otsib võimalusi neile üheskoos vastu astuda.

Õigusabipalve esitati Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud õigusabi ja õigussuhete lepingu kohaselt.

Samuti lubas igakülgset koostööd Eesti õiguskaitseasutustega mai alguses Eestit külastanud Vene parlamendi delegatsioon.

2. mail alustati kriminaalasi Eesti internetiserverite vastu suunatud massiliste rünnakute uurimiseks.

Kriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad arvutikahjurlust ja arvutivõrgu ühenduse kahjustamist tunnustel.

Süüdimõistmisel saab nimetatud kuritegude eest raskeima karistusena mõista kuni kolm aastat vangistust.

Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei.

Tagasi üles