Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2226297t1h0105.jpg)
Küsimus «Kuhu karu kadus?» on ruhnlasega vestluse alustamiseks sama hea sissejuhatus kui brittidega ilmast rääkida, sai Priit Rajalo Ruhnul teada. Pealegi teavad saareelanikud sellele küsimusele vastust!
Viimased teated mullu aprillis jääpangal Ruhnule triivinud pruunkarust pärinevad aasta tagant. Teated Läti-lähedaselt tosina ruutkilomeetri suuruselt saarelt rääkisid küll vaid jälgedest rannal ja isegi spetsialistid ei osanud öelda, millal karu need sinna oli jätnud.
Olgu veel märgitud, et mullu oktoobri keskpaigas nähti üht karu Lätimaal Kolka poolsaarel, Ruhnust 34 kilomeetri kaugusel, ning mõnigi oli varmas kinnitama, et Läti mõmmik on Ruhnult pärit.
Miks ei hakanud eestlased lätlastelt oma karu tagasi nõudma sama maruliselt nagu itaallased sakslastelt, kui Itaaliast pärit karu Bruno Saksamaale eksis, seal maha lasti ja Itaalia pelgalt laipa endale tahtis mine sa võta kinni.
Võib-olla oli see eestlaste suuremeelne est tunduvalt karuvaesematele lõunanaabritele, kes vastutasuks Ruhnule tänavu kevadel 36-kilose okolaadikaru kinkisid. Aga võib-olla polnudki see Ruhnu karu, keda tagasi nõuda, nagu paljud ruhnlased arvavad.
Vaikus võttis maad
Kõlas vaid üks pauk. Siis oli vaikus. Seejärel läksid jahimehed koos koertega saarelt minema. Loomulikult ilma karuta. Nii meenutab Ruhnu poodnik Vitali Gerne üht mullust suvepäeva.
Mõni aeg hiljem keegi ei tea täpselt, millal oli Ruhnu loodeosas Sjustaka poolsaarel kõrkjatest tulnud raipehaisu. Sinna olla koerad karu viimati ajanud.
Kuid miks nii saareelanikud, jahimehed kui kõrged riigiametnikud, kelle teadmisel ja loal karutapp väidetavalt toimunud, vaikisid? Ruhnlase Andrus Kooviti arvates oli karust meedias saanud «meie mõmmi» ning kuidas sellist «armsat looma» ikka tappa.
Ja loodusesõbrad eesotsas Fred Jüssi ja Rein Maraniga saatsid toonasele keskkonnaministrile, karujahimehed saarele läkitanud Villu Reiljanile palvekirja Ruhnu karu elusana mandrile toimetada.
Karu uinutamiseks ning mandrile toomiseks valmistudes kulutati küllap sadu tuhandeid kroone. Keskkonnaministeeriumist ei osatud karupüügile kulunud summat öelda, sest raha läks mitme asutuse eelarvest. Ainuüksi kolm uinutipüssi maksid 64 000 krooni.
Karu muutis eluviisi
Ruhnlastele oli möödunud suvel aga kõige tähtsam karu saarelt ära saada. Üksinda metsarüpes elav Koovit kuulis karu saja meetri kaugusel sipelgapesa kallal maiustamas. Muidugi ei tihanud mees öösiti enam välikemmergus käia, vaid soetas ööpoti. «Ega stressis loom pole naljaasi,» teab ta.
Et ruhnlased üksi kõndides vilistasid, et külast kaugemal liiguti ainult autoga ja öösiti kuhugi minema ei kiputud, on juba teada.
Kas Ruhnu karust kasu ka sai? Saare lasteaednik ning vallavolikogu esimees Ave Viirma tõdeb, et kuigi ekstra karu pärast saarele ei tuldud, andis see ruhnlaste ja muu kandi inimeste kokku juhtudes hea jutuhakatuse: ikka küsitakse, kuis siis karu ka oli, kuhu ta kadus ja kus ta praegu olla võiks.
Ja Koovit lisab: «See ju tutvustab saart, selline natuke salapärase lõpuga lugu.»
Karuküti arvates kolis ott Lätti
Ruhnu karu jõudis suure tõenäosusega Lätti, mitte ei leidnud oma lõppu saarel, usub üks karu peapüüdjaid, riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste.
Viimased märgid karust Ruhnu saarel leiti aasta tagasi. Kuhu karu kadus?
Möödunud aasta lõpul avastati karu jäljed Lätimaal Kolka poolsaarel (umbes 34 kilomeetri kaugusel Ruhnust toim) ja need olid umbes sama suured kui Ruhnu saarel leitud. Ka sel aastal on räägitud karu tegemistest sel poolsaarel.
Aastat viis-kuus tagasi arvati Lätis olevat viis kuni kümme pruunkaru ja nad elasid peamiselt Valga-Valka piirkonnas. Kust ilmus karu nüüd äkki Läti teise otsa, kus teda varem pole olnud?
Möödunud aasta lõpul oli plaan võtta Kolka poolsaarelt ja Ruhnult leitud karu väljaheitest DNA-proovid ja neid võrrelda.
See jäi ära, sest Ruhnult võetud proovid olid sügavkülmas nii ära külmunud, et sealt polnud enam võimalik proovi võtta. Ja uue proovi võtmiseks oli hilja polnud, millest proovi võtta.
Ruhnlaste jutus kõlab arvamus, et küllap see karu ikka saarele jäi kuigi mitte elavana.
Neid jutte ei oska ma kommenteerida. Kui nii oleks, tuleks see paari aasta jooksul välja. Pealegi: saarel olles ja sealsete inimestega rääkides nägite ehk isegi, et see on väike kogukond, ja ei usu, et selline asi jäänuks saladuseks. Kuid mine sa tea.
Ametlikku mahalaskmist ei olnud, selleks ei antud ühtegi luba välja. Seda ei saa ma aga välistada, et keegi kusagil midagi salaja tegi.
Kas teate?
Ruhnu karu Rahvaliidu tööriist?
Üks kuulujutt rääkis, et tegelikult mõmmikut Ruhnul üldse polnudki ning kogu lugu mõeldi välja turistide saarele meelitamiseks. Nimelt sai mullu vahetult enne karu saarele jõudmist selgeks, et suvel tiheneb praamiühendus Saaremaa ja Ruhnu vahel ja laevadele on vaja reisijaid.
Teine mandril ringelnud kuulujutt-naljalugu rääkis aga, et Ruhnu karu näitas end alati siis, kui Rahvaliidul olid rasked ajad, püüdes nii tähelepanu oluliselt kõrvale tõmmata. Võrrelgem mõningaid karu ja Rahvaliiduga seotud daatumeid ja uudiseid:
17. aprill 2006
Jääpangal triivinud karu randub Ruhnus.
19. aprill
Keskkonnaminister Villu Reiljan ning riigikogulased Margus Leivo ja Olari Taal võtavad puhkuse ja sõidavad nädalaks Lõuna-Aafrikasse jahile.
17.19. mai
Ruhnlased ootavad karu kiiret uinutamist või hädatappu. Reiljan saadab jahimehed Ruhnule karu püüdma, loomasõbrad paluvad karu ellu jätta.
18. mai
Reiljan välistab presidendivalimistel riigikogus Arnold Rüütli kandidatuuri ülesseadmise.
19. mai
Rahvaliiduga seotud MTÜ Hoia Eesti Merd (HEM), mille suutmatust tõendada riigi eraldatud raha kasutamist on kinnitanud nii auditid kui kohtuasjad, saab lahkelt lisaaega dokumentide otsimiseks ja aruannete esitamiseks. HEMi suurrahastaja on Keskkonnainvesteeringute Keskus, mille nõukogu juhib Reiljan, kes oli MTÜ eelmine president.
5. oktoober
Ruhnu karu annab üle pika aja elumärki.
5.-6. oktoober
Kaitsepolitsei kahtlustab maa-ameti juhti Kalev Kangurit ärimeeste soosimises ning keskkonnaminister Reiljan esitab seoses uurimisega maa-ametis peaministrile tagasiastumispalve.
21. oktoober
Lätis nähakse karu mõnede arvates just Ruhnult tulnut.
24. oktoober
Reiljan küsib Rahvaliidu juhatuses, kas ta peaks erakonna esimehe ameti maha panema.
Allikas: PM