Tartut kütva Fortumi kavandatav Keressaare turbakaevanduse laiendus põrkub juba eos kohalike elanike vastuseisule Soome kontserni vastas seisab vähemalt kaks kõva kivi.
Turbanäljas Fortum ampsab lisa
3. oktoober 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemad kinnitavad nagu ühest suust, et neid ei huvita karvavõrdki Tartu kütmine nende kodulähedase raba arvelt.
Esimene kõva kivi on Eesti mahetoidu esipropageerija, maaülikooli professor Anne Luik. Teine aga valla suurima põllumajandusettevõtte Kaarli juht ja omanik Madis Avi. Mõlemal neil pole raba ääres lihtsalt maatükid, vaid Anne Luik elab raba lähistel ning Avil on seal teine kodu.
Avi ütleb, et juhul kui praegust kaevandust laiendatakse, ei jää rabast enam midagi järele. Ta ei tee ka saladust, et kavatseb kaevanduse laiendusele iga hinna eest vastu seista. «Mingit rõõmu see meile ei valmista, ainult kurbus tuleb hinge,» lausub ta.
Allkirjade kogumine
Eile käis Vara vallas allkirjade kogumine pöördumisele keskkonnaministeeriumi, keskkonnateenistuse ning Vara vallajuhtide poole.
Muu hulgas seisis hommikul veel kaevandust ümbritsevate kinnistute omanike allkirja oodanud pöördumises, et turvas ei ole taastuv, vaid taastumatu energiaallikas.
Teiseks väidavad pöördujad, et turbavõtu süvenemisega muutub kogu ümbruskonna veereiim. Juba praeguse kaevemahu juures kipuvad rabast lähtuvad ojad, kraavid ning ka ümbruskonna kaevud Luige ja Avi kinnitusel tühjaks jääma.
Lisaks kujutab kaevanduse laiendus pöördumise kohaselt endast ohtu ümbruskonnas elutsevatele looduskaitsealustele liikidele, nagu metsised, väike-konnakotkas ning tedred.
Varem Tartu EPT-le kuulunud kaevanduse mahud ei olnud seni nii suured, et oleks tõsisemalt häirinud kohalike elanike igapäevaelu. Nüüd Fortumi tütarfirmale Tartu Jõujaam kuuluv Lauka Turvas soovib aga laiendada seni 172-hektarilist tootmisala 96 hektari võrra kuni Kallaste maanteeni välja.
Riik andis 2004. aasta sügisel Lauka Turbale sealsamas kuni 2019. aasta lõpuni rendile ligi 208 hektarit maad, mille sees on ka nimetatud 172-hektariline tootmisala. Kokku saab riik maa eest renti 37 395 krooni aastas ehk 180 krooni hektarist. Nüüd siis soovib ettevõte veel maad juurde.
Veel üks kaevandus
Praeguseks on Lauka Turvas saanud valmis turbamaardla põhjaosa kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi, mille avalik arutelu peetakse 17. oktoobril Vara vallavalitsuses. Tuleval aastal peaks juba valmima keskkonnamõjude hindamise aruanne, mille avalik arutelu tuleb aprillis.
Fortumi kontserni kuuluv firma soovib uuelt alalt 25 aasta jooksul kaevandada kuni
12 000 tonni turvast aastas, seda lisaks juba olemasolevale kaevandusosale, kus tohib kaevandada kuni 23 000 tonni turvast aastas.
Lauka Turba turbakaevandamise mahtude suurendamise kavad ei puuduta pelgalt Keressaare raba, ettevõte on esitanud keskkonnamõjude hindamise programmi ka Laukasoo turbatootmisala laiendamiseks. Sellega suureneks Luunja ja Tartu valla piiril asuv praegu 235-hektariline kaevandusala koguni 244,3 hektari võrra.
Ehkki Luik ja Avi räägivad Keressaare raba ümbruskonnas sehkendavatest metsistest ning väike-konnakotkast, ütles kotkauurija Urmas Sellis eile, et rabas ei ole kotkapesi. Samuti ei ole kõnealusel alal teadaolevalt metsiste mängupaiku.
Keskkonnamõjude hindamist läbi viiva töörühma juht, Eesti Geoloogiakeskuse OÜ spetsialist Rein Ramst ütles, et juulis vaatles töörühm ka rabas leiduvaid taimeliike. «Kaitsealustest käpalistest oli seal kahelehelist käokeelt ja rohkem ei leidnud,» lausus ta. See ei ole Ramsti kinnitusel aga kaevanduse laiendamisele oluline takistus, sest need taimed võib ümber istutada.
Ta lisas, et kunagi on suuremal osal kavandatavast laiendusalast ka turvast kaevandatud: «Vast pool sellest territooriumist on puisrabailmeline seal on taimestik taastunud.»
Lauka Turba omanikfirma Tartu Jõujaama juht Mati Kermas ütles, et valla inimesed võiks peatsel avalikul arutelul esitada ettepanekuid, kas ja mida veel rabas uurida on vaja. «Mina tahan, et kogu protsess oleks avalik ja aus,» sõnas ta.
Kermas tunnistas, et sel aastal pole ettevõte olemasolevalt kaevandusalalt saanud isegi poolt lubatud 23 000 tonnist turbast. «Raba on agrotehniliselt kehvas seisus, sest kaevandusse vahepeal ei investeeritud hea mitu aastat. Ühel hetkel tahame sealt rohkem võtta,» lisas ta.