Riigiprokuratuur lõpetas kaitsejõudude peastaabi ametnike ebaseadusliku jälitustegevuse kriminaalasja uurimise, kedagi sellega seoses ei karistata.
Ebaseaduslikult nuhkinud kaitseväelased jäävad karistuseta
26. märts 2008, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et Eesti kaitseväes viidi 2004. aastal läbi ebaseaduslikku jälitustegevust, teatas riigiprokuratuur. Kedagi nimetatud tegevuse tõttu kriminaalvastutusele ei võeta, kuna isikute tegevuses esinevad süüd välistavad asjaolud.
Uurimise käigus selgus, et aastatel 2005-2006 koostati ja säilitati kaitsejõudude peastaabis (KJPS) ettekandeid, mis põhinesid avalikest andmebaasidest saadud teabel ja ametnike tähelepanekutel. Sellisel moel teabe hankimist ei saa käsitleda jälitustegevusena.
Ebaseadusliku jälitustegevusena tuleb aga käsitleda peastaabi ametnike 2004. aastal teostatud jälitusmenetlust, millega koguti andmeid kolme isiku kohta.
Ametnikud viisid jälitustoiminguid läbi, tuginedes jälitustegevuse seaduse paragrahvile, mis käsitleb vajadust otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või tema lubamine tööle jälitusasutusse.
Riigiprokuratuur on asunud seisukohale, et peastaabi ametnikel ei olnud käsitletaval juhul asutuse pädevusest lähtudes seaduslikku alust jälitustoiminguid teostada ning nende ametnike tegevuses leiti olevat kuriteo tunnused.
Kriminaalmenetlusega kogutud andmete kohaselt uskusid peastaabi ametnikud jälitustegevuse seaduse väärtõlgenduse tulemusel ja kehtiva siseregulatsiooni põhjal, et nende tegevus konkreetse jälitusmenetluse läbiviimisel on seaduspärane.
Ühtlasi ei tuvastanud käsitletavas jälitustoimikus KJPSi ebaseaduslikku jälitustegevust ei kaitseministeerium ega ka riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, kellele peastaabi ametnikud esitasid aruandeid oma jälitustegevusest.
Eeltoodut arvestades esineb ebaseaduslikku jälitusmenetlust läbi viinud isikute tegevuses süüd välistava asjaoluna eksimus teo keelatuses.
Karistusseadustiku järgi puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu.
Antud kriminaalasjas on tuvastatud menetlust välistav asjaolu ning kriminaalasi on lõpetatud.
Riigiprokuratuur on tunnistanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ning kriminaalasja materjalid riigisaladuseks, sest need sisaldavad riigikaitsealast teavet.
Ligi peab riigiprokuratuuri otsust müstikaks
Toonane kaitseminister Jürgen Ligi ütles BNSile, et prokuratuur kinnitab tema algatatud järelevalve ja õiguskantsler Allar Jõksi seisukohta, et ebaseaduslik jälitustegevus ehk kuritegu toimus.
Ligi sõnul on üheselt selge see, et peastaap tegeles maksumaksja raha eest aastaid tema suhtes järelevalvet teostava riigiasutuse järele nuhkimisega.
«On fakt, et kuni selle minu algatuseni oli järelevalve nõrk, kuid müsteerium on see, et nõrk järelevalve või seaduse mittetundmine vabastab seaduserikkuja vastutusest,» lisas endine minister.
Ta meenutas, et õiguskantsler Jõks tuvastas kodanike põhiõiguste rikkumise.
«Minu küsimus on, kas kannatanutel on õigus õiglasele hüvitusele ja rikkujal ka mingi vastutus,» ütles Ligi.
«Küsin ka, kas ka iga muu asutus peale peastaabi võib nüüdsest vastu võtta seadusevastase «siseregulatsiooni», mis vabastab kuriteo eest vastutusest? Või peaks reguleerija vastutama?»
Ligi nimetas otseseks valeks prokuratuuri avalduse punkti selle kohta, et kaitseministeerium ei tuvastanud ebaseaduslikku jälitustegevust. «Just selle mu juurdlus ju tuvastaski,» nentis ta.