Eesti–Soome helged hetked

Lugedes Anne-Riitta Isohella uurimusteost soomepoistest – eesti meestest, kes läksid Teise maailmasõja ajal Soome võitlema, turgatab pähe idee, et kombinatsioonis Mart Laariga saaks ilmselt ideaalilähedase raamatu.

Nii on Laar oma 1944. aastat käsitlevais raamatuis tuginenud rohkem kirjalikele allikatele ja rääkinud vähem lahinguist endast osavõtjatega, sealhulgas soomepoistega. Isohella teeb aga vastupidi – suur rõhk on üksikvõitleja lool, tema läbielamistel, vähem seevastu on nn suurt ajalugu, poliitikat ja diplomaatiat.

Tegelikult on hea, et keegi võttis kätte ja soomepoistega sündmused üle rääkis. Kuivõrd palju on ikkagi jutustamata lugusid, mis kõik lisaksid killukese Eesti ajaloole.

Isohella raamatu teiseks plussiks on see, et autor pöörab tähelepanu ka soomepoiste Soomes veedetud ajale. Seda teemat ei ole Eestis väga lahti räägitud, seni algab soomepoiste odüsseia 1944. aasta laevaga Eestisse saabumisest. Kuid mis oli enne seda? Missugused olid suhted eestlaste ja soomlaste vahel? Kõik ei olnudki nii pilvitu, saab raamatust teada.

Raamatut tasub lugeda just neil, keda väga ei huvita nn puhas sõjaajalugu – lahingukirjel-dused, sõjaväeosade numb-rid, relvastusliigid jms. Siin on sündmuste keskel inimene, kes ise kogu aeg sõjast ei mõtle.

Ning muidugi on tore lugeda midagi vastukaaluks ka Martti Turtola teostele, mis oma Eesti-sõbralikkusega just ei hiilga. Eesti ja Soome suhteid saab tõesti ajalooliselt kirjeldada mitmel viisil – Anne-Riitta Isohella uurimus soomepoistest paneb uskuma, et Eesti ja Soome vahel oli ajaloos ka helgeid hetki.

Raamat

Anne-Riitta Isohella

«Soome-poisid. Eesti mehed Soome Jätku-sõjas»

tõlkinud Katre Koit

Soome Sõjaveteranide Tallinna Ühendus

Tallinn 2008

574 lk