/nginx/o/2013/09/06/2326907t1he79f.jpg)
Riigikogu ratifitseeris täna Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut.
Eesti ratifitseeris Lissaboni lepingu
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
11. juuni 2008, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lepingu ratifitseerimise poolt oli 91 saadikut, ainsana hääletas vastu Reformierakonda kuuluv Igor Gräzin, kes oli ka varem teatanud oma vastuseisust. Oma sõnavõtus soovitas Gräzin ka teistel saadikutel vastu hääletada.
Varem oli parlamendi põhiseaduskomisjon toetanud lepingu ratifitseerimise seaduse vastuvõtmist, kuid ei nõustunud opositsioonis oleva Rahvaliidu ettepanekuga lisada sellele Eesti põhiseaduse väärtusi ja nende ülimuslikkust rõhutav preambul.
Välisminister Urmas Paedi sõnul muudab Lissaboni leping Euroopa Liidu toimimise lihtsamaks ja selgemaks. Üks olulisemaid Lissaboni lepinguga tehtavaid muudatusi on Euroopa Liidu institutsioonilise raamistiku ühtlustamine.
Samuti tõhustatakse nende institutsioonide toimimist ning suurendatakse demokraatlikku legitiimsust. Lepingusse on sisse viidud kodanikualgatuse võimalus.
Välisministri sõnul on lepingus ette nähtud ka Euroopa Liidu ühtse välisteenistuse loomine, mis on Paedi kinnitusel väikeriikide huvides. Ta rõhutas, et leping tõhustab ka mitmeid Eestile väga olulisi poliitikavaldkondi.
«Esmakordselt käsitleb selline alusleping näiteks Euroopa Liidu ühtset energiapoliitikat,» ütles Paet. Samuti võtab lepingu ratifitseerimine ja jõustumine ära argumendid neilt, kes on olnud Euroopa Liidu edasise laienemise vastu.
Täna Eesti heakskiidu saanud lepingu eesmärk on tugevdada euroliidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning muuta selle tegevus ühtsemaks.
Eestis ratifitseerib dokumendi riigikogu, kuna tegemist on rahvusvahelise lepinguga, mida põhiseadus ei luba rahvahääletusele panna.
Teised Euroopa Liidu liikmesriigid ratifitseerivad lepingu samuti valdavalt parlamendis. Ainsana korraldatakse vastav referendum Iirimaal.
Seni on lepingu heaks kiitnud Austria, Bulgaaria, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Taani, Luksemburg ja Ungari. Leping hakkab kehtima järgmise aasta 1. jaanuaril, juhul kui sellega on nõustunud kõik 27 liikmesriiki ning andnud oma ratifitseerimiskirjad hoiule Itaalia valitsusele.
Vastasel juhul jõustub lepe viimase ratifitseerimiskirja esitamisele järgneval kuul.