Üle poole kodanikest on euroliidu vastu

18. juuni: 1998 Talumehed on väga otsekohese arvamuse toonase KMÜ valitsuse tegutsemise kohta kirja pannud protestiplakatile ja tulnud Toompeale. Üle poole Eesti kodanikest on vastu riigi ühinemisele Euroopa Liiduga, mille Riigikogu, valitsus ja president on seadnud välispoliitiliseks prioriteediks, näitas avalikku arvamust uuriva firma Emor märtsikuine küsitlus.

See on esimene kord, mil arvamusuuring tuvastab, et Euroopa Liiduga ühinemise vastaste hulk on kasvanud üle poole (51%) hääleõiguslikest kodanikest. Viimase kuuga on vastaste hulk kasvanud tervelt viie protsendi võrra - veebruaris oli Euroopa Liiduga liitumise vastu 46% kodanikest.

Drastiliselt on langenud euroliiduga ühinemise toetajate hulk - veebruaris toetas ühinemist 45%, märtsiks oli tekkinud kaheksaprotsendine langus.

Meri hinnangul tuleb euroliit teha tädi Maalile arusaadavaks Tarand ütleb, et Eestil on valida Vene ja Euroopa tee vahel Tipp-poliitikud ei näe euroliidule alternatiivi Valitsuse enesekindlus seab ohtu Eesti europürgimused

Praegu on toetajaid 37% ehk pisut üle kolmandiku kodanikest. Kodanike hulk, kes ei oska oma suhtumist euroliiduga ühinemisse määratleda, on stabiilselt 9-11%.

Emori analüütik Aivar Voog ütles Postimehele küsitlustulemust kommenteerides, et peaaegu analoogiliselt, kuigi pikema aja jooksul, halvenes suhtumine Euroopa Liitu ka eelmise aasta esimese nelja kuu jooksul.

Toona võis otsida ja otsiti langusele põhjusi väljastpoolt Eestit. Põhiliselt välja toodud mõjutegur oli Euroopa Liidu boikotist Austriale tulenev negatiivne meediakära.

«Ka praegusel juhul võiks leida nn negatiivseid välistegureid, nagu suu-ja sõrataud Suurbritannias ja üksikud juhtumid mujal Euroopa Liidus,» nentis Aivar Voog. «Kuid mõistlik oleks otsida võimalikke seoseid ka seestpoolt - Eestist endast.»

Tõuseb valitsus, tõuseb EL

Kui võrrelda omavahel eurooptimistide toetusprotsente ja kodanike toetusreitingut valitsusele ja peaministrile viimase üheksa kuu jooksul, on näha selge omavaheline seos - kui on tõusnud valitsuse reiting, siis on suurenenud ka eurooptimistide osa ja vastupidi.

Peaminister Mart Laar kinnitas aga pühapäeval ETVs Indrek Treufeldti analüütilises programmis «Brauser», et kui tal on valida valitsuse reitingu või töövõime parandamise vahel, siis valib ta töövõime.

Emori analüütikud märgivad, et inimeste arusaam sellest, mida toob kaasa Eesti liitumine Euroopa Liiduga, on ikka veel üsna ähmane ja segane.

See, kas toetatakse või ei toetata ühinemist Euroopa Liiduga, oleneb peale muude tegurite (näiteks väärtushoiakud - valmisolek muutusteks või mitte) paljuski avaliku arvamuse liidrite seisukohtadest.

Kui Euroopa Liiduga ühinemist propageerivate institutsioonide või isikute maine langeb, siis mõjutab see ka ühinemisidee enda populaarsust.

Kui võrrelda Eesti andmeid Läti omadega, ilmneb, et seal on Euroopa Liiduga ühinemise pooldajad selges ülekaalus: neid on viimastel kuudel olnud ligi pool (detsembris 51%, jaanuaris 49% ning veebruaris 52%).

Euroopa Liiduga ühinemise temaatika ei ole olnud Läti meedias aasta esimestel kuudel aktuaalne.

Referendumi aeg lahtine

Kaks nädalat tagasi pakkus peaminister Mart Laar parlamendis esindatud erakondadele aruteluks välja variandi, et euroreferendum on õige korraldada siis, kui Eesti on lõpetanud liitumisläbirääkimised ning liitumistingimused on täpselt teada.

Poliitilised jõud on referendumi ajaks välja pakkunud erinevaid variante - küll põhiseaduse 10. aastapäeva 20. juunit 2002, küll märtsi 2003, mil on ka Riigikogu valimised.

Mingit lõplikku selgust referendumi aja kohta seni siiski pole.