Sihtkapital lööks korra majja

Daimar Liiv,
Poliitika-uuringute keskuse PRAXIS projektijuht

Mittetulundussektori riiklik rahastamispoliitika on seni olnud hägune ning selged prioriteedid on puudunud. Eesti poliitikud, riikliku statistika tegijad ja sotsiaalteadlased pole mittetulundussektori arengule piisavat tähelepanu pööranud.

Kuid olukord muutub ja üha enam räägitakse mittetulundussektori olulisusest demokraatia arengus ning majandusliku heaolu kõrval sotsiaalse rahulolu saavutamisel. Seetõttu on päevakorrale tõusmas küsimus riikliku poliitika väljakujundamisest koostööks mittetulundussektoriga.

Helgemad poliitikud ja mittetulundustegelased on välja pakkunud, et ühe esimese sammuna riikliku poliitika väljatöötamisel tuleks luua senise hasartmängumaksunõukogu asemel suurepäraselt toimiva Kultuurkapitali eeskujul kolmanda sektori arengut toetav Kodanikeühiskonna Sihtkapital.

Poliitikutel tekiks ülevaade mittetulundussektoris toimuvast, sellest, mis raha ja millise tulemusega kuhu läheb, ning võimalus sektori arengut teadlikult toetada. Mittetulundussektor saaks omakorda kindluse, et tema eksisteerimise ja arenemise minimaalsed vajadused saavad rahuldatud ja tal on võimalus teda otseselt mõjutavas poliitikas kaasa rääkida.

Raha sihtkapitali tuleks seni hasartmängumaksust hasartmängumaksunõukogule jagamiseks laekuvast rahast. Just selle nõukogu tegevuse sisuline reguleerimatus ja siit tulenev institutsiooniline nõrkus ning demokraatlikule riigikorraldusele lubamatu ülemäärane suva otsuste langetamisel on peamiseks põhjuseks, miks on vaja olukorda muuta. Seda on tõdenud nii Riigikogu liikmed, valitsus kui ka mittetulundussektori esindajad.

Järelikult tuleb selle asemel luua usaldusväärne ja kõigile arusaadav mehhanism. Kultuurkapital on siinkohal heaks kodumaiseks eeskujuks.

Oluline on siinjuures veel, et sihtkapital ei jagaks ainult tavalisi projektitoetusi nagu enamik teisi rahastajaid. See jääks ikkagi vastava valdkonna ministeeriumide ülesandeks.

Sihtkapital oleks eelkõige uute ideede ja lähenemiste ning mittetulundussektori ja kodanikeühiskonna tugistruktuuride toetaja. Nii antaks sellest ühendustele tegevustoetust ning toetataks mitmeaastaseid sektori jätkusuutlikkuse arendamisele suunatud programme (näiteks koolitus, teadusuuringud, organisatsioonide tehnilise baasi väljaarendamine).

Sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks võiks igal aastal minna 10-20% sihtkapitali eelarvest.

Üks oluline valdkond, mida selle raha eest tuleks täna tugevdada, on demokraatlikult loodud katusorganisatsioonide tegevus. Katusorganisatsioonid peaksid saama võimaluse täita vähemalt oma klassikalisi ülesandeid - infovahetus ja poliitilise sõnumi edastamine, koolitus ja liikmete tehniline toetamine ning kolmanda sektori uurimine.

Tegevustoetuse taotlemisel ja saamisel määrab iga organisatsioon ise enda konkreetsed vajadused, olgu selleks juriidilise nõuande või aparatuuri ostmine.

Küllalt suur osa täna aina vähenevast välisabist on ka praegu sellele läinud ja tühja koha tekkimine mõjuks sektori tegevusele halvavalt.

Oluline muudatus oleks seegi, et mittetulundusorganisatsioonid saaksid ise kindlalt rahajagamise põhimõtete väljatöötajate ja raha jagajate hulka. See vähendaks riigiametnike võimalusi omavoliks ja korruptsiooniks ning tooks juurde väga hea ekspertiisi.

Väga oluline on ka, et sihtkapitali juhtkonda saaksid hea mainega inimesed, kes asja tõesti jagavad, mitte ei ole lihtsalt poliitiliselt ustavad käsutäitjad. Poliitilise esindatuse ja tasakaalu tagamiseks on nii opositsiooni- kui koalitsioonipoliitikutele nõukogus ette nähtud omad kohad.

Lisaks on tehtud ettepanekus täiendava aususe garantiina ette nähtud nõukogu liikmete pidev järk-järguline roteerumine.

Samal ajal jääksid kõik teised Eesti ja välismaa rahaallikad praegusel kujul alles. Ministeeriumid jagavad raha edasi, kohalikud omavalitsused samuti. Seni riigisiseselt kultuuri alal tegutsevatele mittetulundusühendustele kõige stabiilsemaks ja suuremaks allikaks olnud Kultuurkapital jääks samuti alles ja kataks endiselt ühte valdkonda.

Kindlasti leiab valdkonna korrastamiseks välja pakutav idee ka vastutöötajaid nii praegu kontrollimatult «kraani juures olijate» kui sealt eelistingimusel raha saanute hulgas.

Üheks asjatundmatute või pahatahtlike idee oponentide poolt tõstatavaks probleemiks võib esimesel hetkel olla praegu hasartmängumaksunõukogu jagatavast rahast kohalikele omavalitsustele minev osa.

Nüüd oleks need summad ikka selgelt kolmandale sektorile mõeldud, aga teatud projektide puhul võib ju alati tingimuseks seada, et neid tuleb teha koos omavalitsustega.

Nii et midagi tundmatut ja hirmuäratavat meid ees ei oota! Teeme ära!

ARVAMUS

Kalle Jürgenson
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Põhimõtteliselt ma ei välistaks sellise sihtkapitali loomist. Seoses uue hasartmängumaksuseaduse eelnõuga olen osalenud kahel ümarlaual, kus on arutatud hasartmängumaksunõukogu küsimust. Nagu ma aru sain, ega keegi hasartmängumaksunõukogus sellisel moel ja sellise koosseisuga väga kinni ei ole. Seni on mingil määral kolmanda sektoriga tegelenud siseministeerium, kui see nüüd aga rahandusministeeriumi alla läheks, siis tuleks neil kindlasti juurde teatud spetsiifilisi ülesandeid.

Küllo Arjakas