/nginx/o/2009/06/16/195031t1h175a.jpg)
Umbes pooled Eesti koolides olevad gümnaasiumiastmed ei vasta haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul plaanitavas koolireformis olevatele nõuetele.
Umbes pooli gümnaasiume ähvardab kadumine
/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
25. november 2009, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tõepoolest jäävad ligi pooled Eesti gümnaasiumid kõne all olnud suurusekriteeriumi joone alla,» märkis Lukas täna riigikogus, kus praegu on arutamise all uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ehk koolireform, mis lahutab põhikooli ja gümnaasiumi.
Lukas ütles, et gümnaasiumidele esitatavat 120 õpilase miinimumarvu kolme viimase õppeaasta keskmisena ei ole küll seadusesse otseselt sisse kirjutatud, kuid samas on see minimaalne gümnaasiumiosa täituvus, mille pealt saab veel õpetajatele alandatud koormust pakkuda.
222 Eesti koolis on praegu olemas gümnaasiumiaste. «Milliseks see arv ehk gümnaasiumide arv üleminekuperioodi järel 6 aasta pärast kujuneb, see sõltub vägagi omavalitsustest,» sõnas Lukas. «Näiteks Tallinna linnast, kus on ridamisi väikseid koole, mis linnalikus keskkonnas ei ole alati põhjendatud. Paar kvartalit edasi jälle ühe- või kaheklassiline gümnaasium.»
Minimaalsele õpilaste arvule alla jäävad gümnaasiumid ei oleks aga kõik kadumisele määratud, sest eri koolide gümnaasumiastmete liitmise näol saaksid paljud neist õpilasi juurde ja jääksid alles.
Keskerakondlane Kadri Simson tegi ettepaneku, et vallad ja linnas võiksid ise otsustada koolide üle. Lukas vastas sellele, et omavalitsuste tehtavad muudatused ei pruugi olla üheaegsed ja süsteemsed ning järgivad vastava omavalitsuse huve, kuid riik vaatab tervikpilti ehk tervet Eesti koolisüsteemi.
Haridusreformi kriitikud on märkinud, et see peaks toimuma koos haldusreformiga ning, et gümnaasiumite vähenemise tulemusel kasvavad vanemate kulud laste transpordile ja eluaesemele, sest lapsed peavad hakkama kaugemale sõitma.
Lukase sõnul peab riik tagama omavalitsustele toe transpordi, õpilaskodude ja reformi elluviimiseks vajalike investeeringute jaoks.
Minister tõdes, et ka juba praegu on valdasid, kus suurem osa lapsi eelistab koduvalla kooli asmel naaberomavalitsustes olevaid koole.
Ministeerium on siiani kavandanud reformi siiski nii, et omavalitsustele antakse kuni 2012. aastani aega koolide vabatahtlikuks liitmiseks ning kui seda ei suudeta selleks ajaks teha, sekkub riik.