Lapsed pakkusid euromüntidele lippu ja linde

Tartu ülikooli teaduskeskuse Ahhaa projektijuhti Tiiu Silda vaimustas noorte mündikujundajate fantaasia. Eesti euromündil olgu lipp, vapp või Arnold Rüütel - nii arvab enamik lapsi, kes joonistasid Tartu Ülikooli teaduskeskuse Ahhaa korraldatud näitusel tulevastele euromüntidele Eestit sümboliseerivat tagakülge.

Euroopa ühisraha euro paberrahad on kõigis riikides sarnased, müntidel jääb aga üks pool iga riigi enda kujundada. Itaallased on sinna valinud Leonardo da Vinci ja teiste kunstnike töid, austerlased Mozarti pildi, mõned teised rahvad aga liblikad või lilled.

Eesti lapsed soovitasid neil, kes peagi Eesti mündiosa kujundama hakkavad, kasutada teada-tuntud sümboleid: rukkilille, suitsupääsukest, sinimustvalget rahvuslippu ja vastvalminud Eesti märki «Welcome to Estonia».

Ühtset seisukohta 800 last, kes osalesid Tartu Ülikooli teaduskeskuse Ahhaa korraldatud näitusel «Ahhaa, meelega!», euromündi tagakülje suhtes siiski välja ei kujundanud. Igal lapsel oli asjast oma nägemus ja fantaasiast puudu ei tulnud. Muu hulgas joonistati mündile laulupidu, president Arnold Rüütel, Eesti kaart, Andrus Veerpalu, Tanel Padar ja Erki Nool. Et Tartu on ülikoolilinn, kohtas mitmel kavandil ülikooli peahoonet, Tartu maakonnast ja mujalt väiksematest kohtadest tulnud lapsed näeksid aga mündil meelsasti kodutalu või tuuleveskit.

«Fantaasiat noortel jätkus,» nentis Tartu ülikooli teaduskeskuse Ahhaa projektijuht Tiiu Sild. «Kes ei osanud joonistada, see kirjutas või selgitas oma nägemust muud moodi.»

Eesti euromündi nägu otsis Ahhaa koostöös Euroopa Liidu infosekretariaadiga näituse «Ahhaa, meelega!» raames. Selle Euroopa Liitu puudatavas osas paluti lastel vastata mitmetele küsimustele - muu hulgas kas või sellele, mis värvi lehmasid armastavad joonistada lapsed Saksamaal. Kuigi paljud lapsed valisid etteantud variantide hulgast vastuseks musta-valgekirju või punase lehma, olnuks õige vastus lilla - just seda värvi lehm vaatab vastu Saksamaal popima shokolaadi pakendilt.

Shokolaad oli ka möödunud neljapäeval Tartus lõppenud näituse märksõnaks, sest korraldajad andsid selle käigus lastele võimaluse valmistada ise shokolaadi.

«Huvi oli meeletu. Et meil polnud nii peent tehnikat kui Kalevi kommivabrikul, siis jahvatasime kakaoube tavaliste kohviveskitega. Näituse lõppedes pidime kaheksast jahvatusveskist kuus parandusse viima,» ütles Sild.

Lisaks shokolaadivalmistamisele said näitusekülastajad kätt proovida martsipani voolimises ning kuulata mitmeid loenguid.

Ahhaa näituse menukusest räägib tõsiasi, et tihti jäid hommikul Vanemuise kontserdimajja läinud lapsed sinna õhtuni.

«Lastele pakkus näitus nii isetegemisrõõmu kui huvitavat kuulamist-vaatamist,» lausus Sild. «Lisaks euromündi kujundamisele said nad tutvuda Soome teaduskeskuse Heureka korraldatud väljapanekuga, kus EENet’i abiga oli kohale toodud terve kollektsioon kommunikatsioonivahendeid. Menukaimaks esemeks kujunes masin, mis kõneles 14 Euroopa keelt.»

Homsest on näitus «Ahhaa, meelega!» avatud Pärnus, septembri keskpaigast Tallinnas ja pärast seda Narvas.

12 eurotähte müntidel

1996. aastal leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kõigi euromüntide üks külg tuleb Euroopa-teemaline, teise külje kujundamisel aga kasutab iga riik oma temaatikat.

Euroopa-teemaliste külgede kujunduse valimine jäi Euroopa Komisjoni ülesandeks, kõik rahvuslike mündikülgede kujundamiseks muidu vabad käed saanud liikmesriigid olid aga kohustatud muu hulgas kasutama 12 tähest koosnevat Euroopa Liidu sümbolit.

Iga liikmesriik kujundas mündikülje rahvuslikel motiividel, kuid mündid kehtivad kõikjal eurotsoonis.

1997. aastal valiti ühtse külje kujunduseks Belgia kuninglikus rahapajas töötava Luc Luycxi kolm kavandit. Neil on kujutatud kolme erinevat Euroopa kaarti Euroopa Liidu 12 tähe taustal.

Esimesel kolmel mündil (ühe-, kahe- ja viiesendisel) kujutatud kaart näitab Euroopa ja maailma suhet. Kümne-, kahekümne- ja viiekümnesendistel müntidel kujutatud kaart sümboliseerib Euroopa Liitu kui eri rahvuste kogumit.

Ühtsuse rõhutamiseks kujutatakse sama gruppi ühe- ja kaheeurostel müntidel ühtse tervikuna. (PM)