Homme Eestisse saabuv Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Franz Fischler on sisuliselt viisakusvisiidil. Läbirääkimised põllumajanduspeatüki olulisimates osades – mis puudutavad raha – on sisuliselt külmutatud aasta algusest alates ning Euroopa Liidu ühispositsiooni ei oodata enne järgmise kuu lõppu. Teatav sõnum Fischleril valitsusele siiski on – see on, et rahast pole mõtet rääkida, kvootidest aga küll.
Fischler: rahast pole mõtet rääkida, kvootidest küll
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Franz Fischler on paljuski samas seisus, mis kandidaatriikide valitsusedki. Mõlemale on läbi ja lõhki teada Euroopa Komisjoni algne rahapakkumine selle 25 protsendi otsetoetuste ja kümneaastase üleminekuperioodiga. Mida Euroopa Liidu liikmesriigid lõppkokkuvõttes pakkumisse jätavad, ei tea hetkel ei Fischler ega kandidaadid. Siiski on põllumajandusvolinikul kaasas oluline tarkusetera, mida rahast pimestatud kandidaatidel tasuks tähele panna. Nimelt – rahast rääkimine on tühi töö ja vaimu närimine ning läbirääkimisenergia raiskamine. 25 protsenti Euroopa Liidu otsetoetustest on maksimum, mida ühenduselt välja rääkida annab. “Ma ei näe mingit võimalust, et Euroopa Liit paneb pakkumisele raha juurde, kuna nagu te isegi teate, on meil suuri raskusi liikmesriikide veenmisega, et 25 protsenti on mõistlik summa, millest alustada.“ Fischler loetleb inertsist objektiivseid põhjusi, miks täismahus otsetoetused nagunii kandidaatide jaoks halvad on – uuendusprotsessid tarduksid stiimulipuuduses ja majandussektorite vahel tekiksid ebaloomulikud sissetulekukäärid. Ta selgitab kannatlikult, et otsetoetuste kõrval pakub Komisjon kandiaatidele suhteliselt suuri summasid maaelu arengusse investeerimiseks. Fischler nendib, et milline Euroopa Liidu ühispositsioon novembri alguses ka olema ei saaks, kauplemist see ei võimalda. “Me võime ainult läbi rääkida selle osas, kas positsioon on teile vastuvõetav või mitte. Tegemist pole vaibaostuga, kus meie pakume “kümme,” teie tahate “sada” ja me lepime kokku viiekümne peal. Rääkida võib aga sellest, kuidas otsetoetusi rakendatakse, kas lihtustatult või nii nagu praegu Euroopa Liidus.” Paber voliniku ees laual osutab, millest veel võib rääkida – kvootidest. Näiteks piimakvooti küsis Eesti 900,000 tonni, Komisjon pakkus 570,000 tonni, nüüd on Eesti teatanud, et Vene kriisist tulenevalt oli tootmine Komisjoni valitud viiteperioodil madalseisus ja kvoot peaks ulatuma vähemalt 700000 tonni alla. Fischler annabki selgelt mõista, et siin on olemas mänguruum. “Kui viiteperioodil oli probleeme, näiteks toimus looduskatastroof või muud sellelaadset, või kui meie arvutused on olnud eksklikud, siis oleme muidugi valmis probleemidega arvestama ja oma arvutusi kohendama.” Fischler ütleb, et Eesti poolt esitatud uute andmete analüüs lõpeb alles septembriks ja alles siis saab Komisjon teha korrektuure. Euroopa Komisjoni allikad on Raadio Vaba Euroopale varasemates eravestlustes mõista andnud, et arvestades rahapakkumise jäikust võib jõupingutuste targa suunamisega kvootide rindel märgatavat edu saavutada.